14. jaanuaril asetasid Kõrgema Sõjakooli kadetid mälestus- ja leinaüritusel pärja Tartus taastatud Vabadussõja monumendile, millega tähistati Eesti vägede võitu Tähtvere väljadel 1919. aastal.
„Me peame hakkama rohkem tähelepanu pöörama ka neile, kes on langenud taasiseseisvunud Eesti eest seistes,” ütles Tartu Memento esimees ja mälestusürituse peakorraldaja Enn Tarto oma kõnes. Enn Tarto sõnul tuleb Vabadussõjas võidelnute mälestamise kõrval tõsisemalt suhtuda ka lähemas ajaloos Eesti vabaduse eest elu andnute meeles pidamisse.
Vabadussõjas hukkunute mälestuseks asetasid monumendile pärjad ja esinesid sõnavõttudega lisaks ürituse korraldajatele ka Tartu Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku preester ning Tartu linnavalitsuse, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) ja Kaitseliidu esindajad. Osalejad mälestasid ja leinasid kommunismiohvreid ning kõiki Eesti vabaduse eest langenuid.
14. jaanuaril 1919 toimus Tähtvere väljadel Vabadussõja otsustav lahing Punaarmee ja Eesti vägede vahel. Soomusrongid Karl Partsi juhtimisel koos Julius Kuperjanovi juhitud partisanidega võitsid lahingu ning vabastasid Tartu. Bolševike tapatalgud jäid Tartus pooleli, võidetud lahingul oli suur sõjaline ning poliitiline tähendus kogu Eestile.
Lahingu mälestuseks avati 3. juulil 1932 Tähtvere pargis mälestusmärk, mille kommunistid 1940 hävitasid. Tartu Memento eestvedamisel korraldas Tartu Linnavalitsus mälestusmärgi taastamise samas paigas ja endisel kujul, mälestusmärk taasavati 2. juulil 2006. aastal.
Ott Raidla
KVÜÕA teavitustöö
spetsialist