Eestis on tänavu üle pika aja muinasjutuliselt lumine talv, mis oma kirka valgusega toonud inimestele kaasa palju rõõmu praeguse aja põhjamaisest kargest ilust. Ehkki maa on valge juba detsembri algusest, sadas põhiline osa lumevaibast maha aastavahetuse paiku ning nüüd on käes aeg tõelisteks talverõõmudeks. Piparkoogid, glögi ja mandariinid, suusatamine ja uisutamine, kelgutamine ning mõnedes kohtades Lõuna-Eestis on võimalik isegi natuke mägisuusatamist ja lumelauasõitu harrastada.
Rahvasport on Eestis endiselt populaarne talve nautimise viis, ning eestlaste eriline lemmik on muidugi murdmaasuusatamine.
Esimesest Tartu Maratonist möödus selle aasta 13. jaanuaril juba 50 aastat. Minulgi on lapsepõlvemälestusi maratonist – suusarajast, värskest õhust, teepealsetest kuusemetsadest ja kontrollpunktidest kuuma kisselliga.
Murdmaasuusatamise huviliste jaoks ühe suurepärasema “igapäevase” rajana võiks kindlasti soovitada legendaarset 15km maalilist, põnevat vaheldust pakkuvat ja hästi hooldatud Kekkoneni suusarada Otepääl, kus leidub nii tasast maad kui mitmeid kurvilisi nõlvu. Ilusaid ja järele proovimist väärivaid suusaradu jätkub Eestis praegu aga kõikjale. Harjutamiseks on ka põhjust, kuna õige varsti, 21. veebruaril, ongi tulemas järjekordne suusasõprade aasta tähtsündmus, 39. Tartu Maraton 63 km ja 31 km distantsidega. Maratonirada on järeleproovimiseks avatud ka eelneva nädalavahetuse pühapäeval, 14. veebruaril.
2010 aasta on ka professionaalses spordis alanud tähelepanuväärselt. Alles eelmisel nädalavahetusel oli Otepääl võimalik jälgida maailmatasemel murdmaasuusatamist – nimelt toimus 16.-17. jaanuaril iga-aastane murdmaasuusatamise maailmakarikaetapp, mida korraldati Eestis tänavu juba kümnendat korda (esimene kord aastal 1999). Kodupubliku rõõmuks mahtusid seekord pjedestaalile ka Andrus Veerpalu ja Jaak Mae (2. ja 3. koht 15 km klassika-sõidus). Otepää maailmakarikaetappi vaatamas käimisest on paljudele eestlastele saanud igaaastane traditsioon, nii jätkus ka tänavu publikut raja ääres rohkesti (15 000) ja meeleolu oli teravatele tuulistele miinuskraadidele vaatamata vägagi elav.
Veelgi raskekaalulisem sündmus spordimaailmas oli aga 19.-24. jaanuaril Saku suurhallis peetud Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises, millesarnaseid üritusi ei näe Eestis sugugi mitte iga aasta. Tõenäoliselt on see suisa isesseisvusaja olulisim spordiüritus Eestis – seda vaatas maailmas teleülekannete vahendusel üle 300 miljoni inimese. Kolmapäevaõhtuse paarissõidu vabakava finaalis võistles ka Eesti paar – Maria Sergejevna ja Ilja Glebov, kes said kokkuvõttes 13. koha. See on tähelepanuväärne saavutus arvestades, et 16 parima paari hulka ei mahtunud ei soomlasi, lätlasti, leedukaid, norrakaid, rootslasi, taanlasi, hispaanlasi jne… Paistab, et iluuisutamises on lihtsalt teistest endiselt peaajagu üle venelased – nii jõudis ka seekord poodiumile kaks vene paari ja kolmandaski, hõbemedaliga pärjatud Saksamaa paaris oli naispartner tegelikult vene päritolu. Võistluste lõpuks jõudis siiski esikümnesse Eesti iluuisutaja Jelena Glebova, kelle treener on Anna Levandi. Sellega kindlustas Eesti omale õiguse järgmisel EM-il kaks võistlejat välja panna.
Vast kõige särtsakamaid emotsioone pakkusid kodupublikule jäätantsijad Caitlin Mallory ja Kristjan Rand. Nad haarasid rahva kaasa mulgi polkaga ja esitasid meeldejääva vabakava, mis tõi nad kokkuvõttes ka 13. kohale. Poolteist aastat koos uisutanud paarist õhkub sädet, Eesti noormees ja Ameerika neiu sobivad kokku. Mallory ja Ranna noorust arvestades võib pikemas perspektiivis olla tegemist andekaimate Eestit esindavate iluuisutajatega.
Ja uisutamist on praegu Eestis väga edukalt võimalik nautida ka harrastajatel. Lisaks paljudele tasulistele valgustatud liuväljadele on uisuradu sisse lükatud ka mitmetel järvedel – näiteks Viljandi järve peal on praegu aktiivses kasutuses suisa 5 km pikkune looklev uisurada. Tõsisemate kiiruisutamishuviliste jaoks on Eestis toimumas ka mitmeid uisumaratone. Kahjuks tea-tati küll hiljuti, et tänavu jääb ebakindlate jääolude tõttu ära 100-kilomeetrine Kalevipoja uisumaraton Peipsi järvel, kuid selle eest on alustatud uue maratoniuisutamise sarjaga – neist esimene, Mulgi uisumaraton (70 km, 30 km, 10 km) toimus 10. jaanuaril ning paari lähema kuu jooksul on ees veel Pühajärve, Võru ja Paunküla etapid.
Niisiis on talisport Eestis praegu täies hoos – sest tänavune talv on, nagu ennemuistsetel aegadel, tõeliselt lumerohke, karge ja päikseline ning värskes õhus veedetud tundidest on punased põsed ja hea tuju garanteeritud.
Lähemat infot Eesti talvespordi kohta:
sportinfo.ee
talvefestival.ee
tartumaraton.ee
Ines Kuusik