Esineb New Yorgi Eesti Segakoor Maaja Roos-Duesbergi juhatusel. Foto: Külli Jürgenson
Eelmisel nädalavahetusel toimusid kahes idaranniku suurkeskuses – New Yorgis ja New Jersey’s – hoogsad Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamised.
Juba vara laupäeva hommikul hakkasid osalised ja külalised end ette valmistama esimese sündmuse jaoks New Yorgis, ja lõuna ajaks oli New Yorgi Eesti Maja tegevust täis. Külalised New Yorgist, New Jersey’st, Connecticutist ja isegi Marylandist sammusid järjest uksest sisse, esikus oli näha lapsi rahvariietes mängimas ja jooksmas, einelaud ja baar olid täis rahvast juttu ajamas ja maitsvat eesti rooga nautimas ning üleval saalides oli kuulda viimaseid proove ja aktuse ettevalmistusi.
Kell 1 pl avati suure saali uksed ja varsti oli iga istmekoht võetud ja veel paarkümmend külalist jäid seisma. Kava silmitsedes hakkas kohe aktuse teema selguma: vabariigi ja isamaa austamine lauluga.
Teadustaja Marten Nanits astus pulti ja tervitas rahvast New Yorgi Eesti Maja nimel ja Eesti Vabariigi aastapäeva puhul. Hr Nanits palus rahvast seisma lippude tervituseks ja ngdr. Ilomai Kurriku juhatusel toodi sisse lipud, USA lippu kandis Vivienne Jones ja Eesti lippu kandis Kirke Rajang. Lipud asetati lavale, lipuvalvesse asusid Stina Rajang ja Amanda Wisoky ja hr Nanits palus rahval kaasa laulda Eesti ja USA hümne. Siis palus hr Nanits avasõnaks ja palvuseks lavale dr Toomas Sõrra.
Dr Sõrra tervitas rahvast ja meenutas, et enne taasiseseisvusaega tähistati vabariigi aastapäeva lootuses, et Eesti saab kunagi vabaks, aga nüüd on võimalik tähistada seda vaba riigina tänu suurele panusele ja tööle, mida eestlased kodumaal ja võõrsil on teinud. Dr Sõrra palvus rõhutas koostööd ja kannatlikkust üksteisega ja avaldas tänu Jumala õnnistuse eest Eestile.
Peale palvust tutvustas hr Nanits Eesti koorijuhti Märt Krelli, kes istus klaveri taha ja laulis Tõnis Mägi “Palve”. Laulu tabavad sõnad olid eriti sobivad vabariigi aastapäeva tähistamiseks ja isamaa austamiseks.
Maaja Duesberg Roos asus järgmisena klaveri taha ja tema saatel ja juhatusel laulsid Heili Jalakas ja Charlotte Jones kahel häälel Cesar Franck’i duetti “Panis Angelicus” ehk “Inglite Leib”.
Meeli Salumäe juhatusel astusid lavale New Yorgi Eesti Kooli väikesed lapsed ehk mudilased, et deklameerida koos luuletust “Kallis Eestimaa”. Siis astusid ka vanemad lapsed lavale ja Eesti kooli koor laulis “Kus on minu koduke”, millele järgnes “Laula, laula suukene” Maaja Roosi klaveri saatel. Lapsed lõpetasid oma lauluvalimiku lauluga “Läbi päeva ja öö”, mis on tuntud pala Eesti muusiku ja ajakirjaniku Peter Kopvillemi sulest.
Esinevad kõige väiksemad. Fotod: Külli Jürgenson
Siis lahkusid pisikesed lavalt ja vanemad lapsed esitasid lõbusa rahvatantsu “Pliks ja plaks”. Oli tõeline rõõm vaadata, kuidas järgmine põlvkond eesti rahvatantsijaid sirgub ja areneb. Laste tantsu järel palus hr Nanits kõiki püsti tõusta, kes on teeninud vabariiki või vabadust ja kellele on antud vabariigi teenetemärk, et vastu võtta rahva tänu ja aplaus, ning sellele järgnes langenute mälestamine.
EV peakonsul New Yorgis Kairi Künka
Aktuse peakõneleja oli pr Kairi Künka, Eesti peakonsul New Yorgis. Pr Künka kõne oli mitmekesine, ja puudutas kõrgpunkte ja teemasid, mis on praegu eesti riigile kriitilised. Kokkuvõte järgneb:
“Oleme näinud paremaid ja halvemaid päevi, kuid ka rasketel aegadel ei ole eestlast maha jätnud usk ja lootus paremast tulevikust nii iseendale kui järeltulevatele põlvedele… Sel aastal möödus 100 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest, mida meenutati Tartus ja mujal erineval moel … Tartus toimus Eesti Rahva Muuseumis Tartu rahu 100. aastapäevale pühendatud rahvusvaheline konverents, kus arutleti Tartu rahu ajaloolise tähenduse, rahvusvahelise õiguse ja väikeriikide julgeoleku üle tänases maailmas. Ka täna esitame me endale sama olulisi küsimusi kui 100 aastat tagasi – kuidas tagada, et rahvusvaheline suhtlus põhineks rahvusvahelisel õigusel ja kokkulepetel.
Rahvaste ja riikide ühtsuses, koostöös ning mitmepoolsetest kokkulepetest kinnipidamises peitub jõud nii siin kui sealpool ookeani, transatlantilised suhted on täna olulisemad kui kunagi varem, nii ka liidud ja ühendused on globaalsete probleemide lahendamiseks asendamatud. Eesti valimine Julgeolekunõukogu liikmete hulka aastateks 2020-2021 on märk meie diplomaatia küpsusest… Sama oluline on toetada rahvusvaheliste kübernormide ja rahvusvahelise õiguse kehtivust küberruumis.
Sama oluline, kui Eestile on julgeoleku teema, on kliimaküsimused… Vabariigi Valitsus moodustas eelmise aasta juulis kliima- ja energiakomisjoni, mille eesmärk on vähendada Eesti kasvuhoonegaaside heidet, parandada sellega Eesti majanduse konkurentsivõimet ning tagada energiajulgeolek ja -varustuskindlus … Peaminister Jüri Ratas kinnitas jaanuaris maailma majandusfoorumil Davoses, et digiriigi üles ehitanud Eesti järgmised suured väljakutsed on võitlus kliimamuutustega ja tehisintellekt.
Asjata ei ole eestlasi nimetatud ettevõtlikeks. Eesti idufirmad kaasasid 2019. aastal üle 250 miljoni euro investeeringuid, andsid tööd rohkem kui 5000 inimesele ning maksid riigile üle 60 miljoni euro tööjõumakse. Sektor tervikuna kasvas aastaga üle 30%… Äridiplomaatia on saanud ka välisministeeriumi üheks prioriteediks ja sel põhjusel on sellel aastal plaanis avada saatkonnad Lõuna-Koreas ja Singapuris.
Mainimata ei saa jätta, et 2020. aasta on digikultuuriaasta. Kultuuri ja rahvuse säilimiseks on väga oluline mäletada oma ajalugu, hoida oma keelt, traditsioone nii Eestis kui võõrsil. Hindamatu on Teie ja teiste Eesti kogukondade panus eesti keele ja kultuuri hoidmisel ning edasikandmisel lastele ja lastelastele. Teie poolt loodud Eesti Majad, koolid, seltsid ja organisatsioonid on asendamatuks lüliks meie rahva kestvusel ja kultuuri säilitamisel, aitäh Teile… Eelmise aasta juunis moodustas praegune valitsusliit ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni… Komisjoni esmaseks eesmärgiks on analüüsida rahvuskaaslaste poliitikat ning osaleda Globaalse Eesti programmi väljatöötamises ja rakendamises, eelnõu peaks valmima hiljemalt selle aasta juuliks.
Ei saa me unustada, et me elame globaalses maailmas, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed kolivad, vahetavad elu- ja töökohti… Neile, kellele on Eesti uueks koduks kas lühi- või pikaajaliselt peavad tundma, et ka nemad on oodatud… Küllap annab ajalugu meile ka järgmisel aastal ruumi riigina ja rahvana kasvada, kui oskame vastandites ja erisustes näha väärtust, olgu see kodus või kaugemal.”
Märt Krell
Peale kõnet jätkus laulmine. Märt Krell asus veel kord lavale ja hoolimata sellest, et pidi kolme tunni pärast olema lennukil Eestisse, teatas Märt, et ta esitab nüüd laule, mis on tema südamele kõige lähemad, ja palus rahval kaasa laulda. Tema valikud olid Gustav Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm”, Lydia Koidula “Sind surmani” ja Karl August Hermanni “Munamäe”. Laulude valik tõi mitmele pisarad silmi ja oli kuulda rahva hääli kaasa hr Krelliga laulmas.
NY Eesti Segakoor astus viimasena lavale ja laulis Maaja Roosi juhatusel ja saatel K. Türnpu “Mu Eestimaa”, Enn Võrgu “Eesti lipp” ja viimasena pühaliku “Hoia Jumal Eestit”, milles ühines nendega Eesti Kooli koor. Aktuse kava lõppes ühislauluga, rahvas hoogsalt laulmas “Kungla rahvast” ja siis “Ta lendab mesipuu poole”. Dr Sõrra tõusis viimasena lavale ja tänas aktuse korraldajaid, esinejaid ja külalisi ning palus rahvast jätkata tähistamist Eesti Majas. Varsti olidki einelaud, baar ja esik täis rahvast igast vanusegrupist, perekonnad ja tuttavad juttu ajamas, naermas ja head eesti toitu nautimas. Ühesõnaga, üritus kiideti heaks.
Tuleval nädalal jätkuvad vabariigi aastapäeva tähistamise lood artikliga New Jersey Lakewoodi Eesti Ühingu sisukast kavast ja hoogsast aktusest.
Aino-Liis Tõõtsov