Vastab medõde Anneli O’Brien, RN, BSN, CN II
Anneli O’Brien tütrega
Oled üks neist vapratest esmaabitöötajatest, kes on päris COVID-19 võitluse esirinnas, medõena Yale Ülikooli haiglas.
Kui palju viimasel ajal magada oled saanud?
Kirjelda palun oma tavalist tööpäeva.
Anneli O’Brien: Hetkel meil päris kiired ajad. Meie haiglas on 1541 voodikohta ja praeguse seisuga on kõik kohad täis. Kui keegi koju saab, siis kohe tuleb ER-ist või mujalt haiglast uus patsient asemele. Tühjasid voodikohtasid näeb meil väga harva.
Minul isklikult medõena polegi tavalisi tööpäevi, kõik tööpäevad kas siis kriitilisel või mitte kriitilisel ajal on erinevad. Iga päev juhtub midagi uut, millest jälle omakorda juurde õppida.
Hetkel meie haigla opereerub Code-D märgi all, mis tähendab Code Disaster.
Kõik medtöötajad peavad täiskohaga tööl käima, puhkused on hetkeseisuga mai lõpuni ära võetud.
Mina alustan oma tööpäeva kl 7 või kl 11 hommikul, mis tähendab hommikuti 5:30 ärkamist.
Tööle jõudes saan teada, millises osakonnas minu abi kõige rohkem vajatakse ja vastavalt sellele suunatakse mind sinna osakonda. Enne COVID-19 kriisi möödus enamus minu tööpäevi ER-is.
Viimased 1,5 kuud puutun kokku kõigi meditsiinivaldkondadega ja osakondadega, kuna ma olen oma treeningu saanud igas valdkonnas, kaasa arvatud kardioloogia / kirurgia/neuroloogia/ortho-, renal-, onkoloogia/traumakirurgia, nakkushaigused jne.
Alates märtsist oleme oma tiimiga avanud uusi osakondi, mis varem olid outpatient oncology infusion units, et eraldada mitte-COVID patsiendid nendest, kes on positiivsed COVID-19 patsiendid.
Me isegi proovime eraldada meditsiinipersonali nii, et kes töötavad mitte-COVID haigetega ei peaks kokku puutuma nakatunutega.
Täna, 29. aprillil, oli meil nakkushaiguste COVID-19 osakonnas eriti tähtis päev, sest me saatsime koju paranenud COVID-19 patsiendi nr 1500! See on suur au Yale’i Ülikooli haiglasüsteemile, sest meie raviprotokoll on saavutanud väga häid tulemusi ja on päästnud väga paljude inimeste elud.
Meie suur töö ja higi ja vaev hakkab ennast ära tasuma.
Ma arvan, et ma ei maga enne, kui kõik COVID-patsiendid on kodusele ravile saadetud.
Täna algas minu tööpäev kl 10:45 ja kui ma lõpuks haigla uksest välja sain, oli kl 1 hommikul. Homme jälle tagasi kl 11ks.
Palju on avalikkuses juttu olnud, et COVID-19-le ravi puudub, ometi saavad mõnes haiglas patsiendid terveks ja teises sureb neid palju.
Kuidas on teie haiglas olukord?
Mis raviprotokolle te kasutate?
Ravi on ja oli olemas juba enne kui COVID-19 meie haiglasse jõudis. Alguses oli paanika, keegi ei julgenud midagi teha, sest meil kui medõdededel puudus igasugune info, kuidas neid patsiente ravida.
Kuna meil on ülikooli haigla, siis pandi kokku üleöö väga super hea raviprotokoll ja see on andnud väga häid tulemusi.
Me kasutame Plaquenil (hydroxychloroquine), Remdesavir, Tocilizumab vastavalt patsiendi haiguse astmele, mõned kergema haigusloo patsiendid paranevad lihtsal supplememental Oxygen teraapia ja Intravenous hydration theraphy comboga pluss antibiootikumid.
Ka kasutame erinevaid veeniantibiootikume vastavalt patsiendi põletiku astmele. Suurem osa haiglasse sattunud COVID patsientidest on seeniorid ja inimesed, kellel olid juba enne nakatumist tervisehädad.
Enamus patsiente, kes surevad COVID tüsistuse tõttu, on enne nakatumist nõrga immuunsüsteemiga, kaasa arvatud südamehaiged, kopsuhaiged, diabeetikud või siis ülekaalulised muude krooniliste haigustega.
Ja muuseas, meil ei ole olnud noori inimesi, kes oleksid surnud COVID-19 viirusesse.
Kas panete haigeid hingamisaparaatide alla?
Kas see aitab?
Alguses, kui COVID meile võõras oli, siis panime kohe, kui patsient ei suutnud verehapniku normaalset taset hoida, mis oleks vähemalt 90 protsenti.
Nüüd proovime igasugu erinevad variante nagu kõrge vooluga nasal cannula või siis kõrge vooluga hapnikumaski teraapia, lisaks paneme patsiendi kõhuli või küljeli lamama, et oleks kopsudel kergem hapnikku omastada. Kui need variandid ei aita ja inimene ikka ei suuda piisavalt hapnikku saada ja on pidevalt hypoxic, siis peame panema hingamisaparaatide alla, et patsiendi elu päästa.
Sotsiaalmeedias on mitmed arstid jaganud muret, et COVID-19 puhul pole tegemist kopsu- vaid verehaigusega.
Kas sinu kogemused kinnitavad seda?
Mina ütleks, et tegemist on kombinatsioonis paljude erinevate organitega. Paljudel on südamenäitajad halvad ja paljudel on verenäitajad ka halvad. Kõige rohkem muret tekitav on vere hüübimise ja trombide tekkimise probleem. Iga patsient on erinev ja peab jälgima arsti nõuandeid vastavalt haigusloole.
Oleme lugenud meediast ja sotsiaalmeediast, kui palju raskem on olukord NYCs, kas on sul mingi arvamus, miks just seal on nii palju raskeid patsiente ja surmaga lõppevaid juhtumeid?
New Yorgi linna rahvaarv on väga suur ja nähtavasti kõigile, kes vajavad haiglaravi, ei ole jätkunud voodikohtasid ja medtöötajaid. NYC ei olnud valmis vastu võtma sellisel hulgal patsiente. Pealegi elab NYCis üle 8 miljoni inimese ja kui vaadata numbreid, siis suremus sellise suure linna kohta pole nii väga suur.
Anneli O’Brien – väike Kesk-Eesti maatüdruk, nagu ta ise ütleb – oma haiglas täies kaitsevarustuses.
Kas teil kaitsevarustust ikka jätkub?
Oleme väga hästi varustatud ja siiani õnneks meie haiglapersonali jaoks jagub piisavalt PPE-d. Ma saan iga tööpäeva alguses uue N95 maski, vahel isegi kulub mitu, ja muu vajaliku kaitsevarustuse.
Isegi koristajad ja köögi personal kasutab vastavat kaitsevarustust. Meil on vedanud, kuna meil on väga tublid ülemused eesotsas, kes majandavad.
Kas olete ka arvet pidanud, palju koroonapatsiente on teilt läbi käinud ja paljud neist terveks saanud?
Kas lõpp paistab?
Täpselt ei teagi, palju meie haiglast positiivsed COVID-19 patsiente läbi on käinud, aga neid on ikka väga palju. Mina võtan igat haiget hetkel kui positiivset COVID-19 patsienti, sest medtöötajate nakatumise risk on suur.
Tean et meie Connecticuti osariigis on üle 26,767 positiivse nakatunu, keda on testitud, tegelikke numbreid me ei saa kunagi teada.
Nagu eelpool mainitud, täna saatsime patsient nr 1500 koju. Enamus positiivseid siiski ei vaja haiglaravi ja saavad kodus nädalase raviga ilusti hakkma, haiglaravi vajad enamalt jaolt ikka need nõrgemad, haigemad ja vanemad inimesed.
Ma loodan väga et mai lõpuks lähevad asjad rahulikumaks. Elame, näeme.
Tahaks suvel ikka kodumaale puhkama sõita.
Küsis
Kärt Ulman
