Rõõmus ja südamlik aastavahetus Lakewoodis
Esineb “vanatüdruk Rosalie” ehk Eike Shiffer.
Fotod: Maie Currie
Vasakul: Airi Vaga tervitab Virve Etsi ja Meta Vajakut uueks aastaks. Pealt vaatavad Tiina Vajak ja Heino Ets.
Paremal: Eike Shifferiga koos on tema abikaasa Ants, Reet Worth, Maie Currie ja Heli Tõrva.
All: Aadu Rein (keskel akordioniga) mängimas jumalagajätumuusikat esimestele Lübecki põgenikelaagrist Inglismaale siirdujatele. (Foto Aadu Reinu kogust)
Aasta 2005 viimane õhtu oli jõudmas lõputundideni, kui kirikulised kogunesid aasta viimasele jumalateenistusele ja armulauale. Nii oli hea jätta jumalaga aastaga 2005. Sealt siirdusid mitmed veel Lakewoodi Eesti Ühingu korraldatud ühisele vana-aasta ärasaatmisele ja uue aasta 2006 vastuvõtmisele. Mõnel Ühingu juhatuseliikmel oli isiklik kodune koosolemine kutsutud külalistega, mis loomulikult vähendab ühiste koosviibimiste osavõtjate arvu, kuid siiski külalisraamatusse, mis ukse juures külalisi ootas, kogunes nimesid poolesaja ringis. Saabujaid tervitas Lakewoodi Eesti Maja ukse juures rõõmsalt Ülle Saluri. Toredalt kaunistatud saal oli Viiu Vandereri kätetöö. Lava ees ootas aasta 2006. Kohale oli aegsasti saabunud ka õhtu esineja Eike Shiffer, kelle kohver reisivintsutustes oli ära kadunud, kuid saabus peatselt Eesti Majja Viiu Vandereri käeotsas.
Varajastele saabujatele pakkus meelelahutust Aadu Rein, kelle juures tasub viivuks peatuda, sest selle muusikamehe muusikaline karjäär algas juba lapsepõlves. Tartu 15. algkoolis ja Hugo Treffneri Gümnaasiumis mängis Aadu mandoliiniorkestris. Muusikaõpetajaks oli hr. Kliimand.
Sõjaväes musitseerimine jätkus. Siis oli pilliks juba akordion.
Pillimäng ja muusika jätkus Saksamaal põgenikelaagris, kus Aadu Rein koos mitmete teiste muusikutega kaasmaalastele meelelahutust pakkus. Eriti oli Aadul meeles esimeste emigreerujate lahkumine Inglismaale — nende hulgas olid ka Ülle Saluri vanemad. Neile mängis Aadu Rein koos tolleaegse ansambliga lahkumismuusikat. USA-sse sai Aadu Rein alles 1961.aastal. Lennupileti oli temale muretsenud katoliku ühing (Katolische Vereinung), kellele ta aega mööda piletiraha tagasi maksis. Muusikategemine jätkus. Muusikaansamblit juhatas siis Elmar Koppel, kelle pilliks oli saksofon. Vana-aasta lõpupeol Lakewoodi Eesti Majas pakkus Aadu Rein pillimuusikat Itaaliast ostetud akordeonil.
Söögilaud oli kaetud söögisaali ja nõtkus toitudest, mida osalejad olid kaasa toonud. Õhtu programmi avas LEÜ esimees Tõnu Vanderer, kes ütles tere tulemast õhtu külalisele Eike Shifferile, kes oma abikaasaga oli meile esinema tulnud. Ilusas eesti rahvarõivas, rätik peas, asus Eike Shiffer publikut lõbustama. “Vanatüdruk Rosalie” osutus kõigiti publikut paeluvaks ja tegevusse kaasahaaravaks, nii et temapoolne meelelahutus peatus ainult aastavahetuseks, kus shampanja-, veini- ja mahlaklaasid kokku kõlasid ja parimaid soove vahetati. Oli ka viktoriin, kus kaasatoodud kotist leidus nii mõnigi tore kingitus õigesti vastanuile. Tantsumuusikat pakkus esinemiste vahele kahe mehe orkester “Two Mikes” ja tantsijaid ka jätkus. Kuid Eike Shifferi programm oli niivõrd haaravalt läbiviidud, et kõik vara lahkuda soovijadki istusid oma kohtadel veel kaugelt üle kesköö. Lihtsalt tore ja perekondlikult sõbralik koosviibimine, kus lõpuks sooviti õnne ka oma 26. pulmapäeva tähistavatele Andy ja Karin Lichterile.
Airi Vaga
Connecticutis pidas päkapikkudest eesti kooli pere lustliku jõulupeo
Ülal: Connecticuti Eesti Kooli noorem laulurühm esitamas “Kes elab metsa sees?”
All: Lõbusa zhestiga sai luuletuse “Jõuluteel” esitusel ilus kuusk tuppa toodud. Esinevad Argo Kiernan-Paadre ja Malle Barclay.
Fotod: Rein Linask
Siis, kui maailmakuulus Jõuluvana päikselisel 17. detsembri pealelõunal Connecticuti Concordia kirikusaali uksele koputas, oli koolipere koos pisi sõsar-velledega parajasti jälle laval, seekord küll pealtvaatajate rollis, kuulamas pr. Tiina Uustali poolt ilmekalt loetud Jõulujuttu. Laval valitsev vaikus muutus momendi pealt põnevuseks kui kauaoodatud külaline kõlava tervitusega ja reipa sammuga saali sisenes. Jõuluvana joviaalsest ilmest võis välja lugeda rahulolu ja rõõmu kohaliku eesti kooli pere pühade tegevuse üle. Ju olid esinemiste ajal päkapikud kuskil akna tagant piilumas ning meelitatud programmi põhiteemast “Päkapikkude Jõulud’ ning Jõuluvanale kiire ülevaate andnud lustlikest lastest ja lõbusatest lava-etendustest, mis alles eelneva kahe tunni kestel olid ka kohaletulnud rahva ja lastevanemate aplausi pälvinud.
Teadustaja Linda Linaski märguandel oli peokava alanud Conn. Eesti Kooli pesamunade ehk mudilasterühma tantsuesinemisega “Päkapikk, küll sa oled imelik”, lastevanemate laulu ja Laine Kingo klaveri saatel (klassiõpetaja Leelo Linaski juhatamisel); tõepoolest oli neid laval seitse armast, kes hüppas ühe jala peal, kes väike nagu kärbseseen ja kellel pikk habe ees…kõigil aga siiras sära silmis ja punanina ees. Laval julgustasid neid ka juba kogenumad päkapikud Erika Kõiva ja Lia Triantafylidis.
Vahva näitlejate trupp esitas huumorika näidendi “Jõuluvana uued päkapikud”
1. rida: Jaani Barclay, Aadam Barclay, Erika Edmiston, Mihkel Edmiston, Ilea Peckham; 2. rida: Kiia-Mai Rakfeldt, Lia Triantafylidis, Erika Kõiva, Jaani Kangro, Taavi Barclay.
Pisipäkapikud jäid lavale esinemaks koos kooli noorema laulurühmaga, kes esitas laulud “Kes elab metsa sees?” ja “Jõulumaa”. Vanem laulurühm esines lauludega “Jõulud jälle saabunud” ja “Talve Võlumaa”. Laine Kingo juhatusel võiks koolikoor soovi korral esineda ka väljaspool oma “kodurahva publikut” — koori esinemine õnnestus vägagi; lapsed näitasid siirast rõõmu ja oskust laulude esitamisel ning rahva seas oli ka hiljem kuulda kiitust nende kenasti õnnestunud ülesaste puhul.
Eelmistel aastatel veidi tagasihoidlikumad esinejad, kooli teine klass (õpetajate Ulla Barclay, Silvi Peckhami ja Taimi Paadre juhatusel), olid selleks aastaks juba märgatavalt julgemad ning esitasid luuletuse “Jõuluteel”. Ei saaks öelda, et rahva seas ükski nägu ei oleks olnud naerul kui üks muidu tagasihoidlik laps luule esitamisel teatraalse zhestiga ja rahuloleva muigega salmi esitamisel “kirve” nurka viskas ja kauneima kuuse tuppa tõi!
Ka vanemad klassid tulid lavale sirgete selgade ja ilusate luuletustega: neiud esitasid Juta Kaidla salmi “Tere, valged liblikad”. Oleks ehk tore siin märkida, et peo eel rääkis klassiõpetaja Linda Linask lõbusa loo sellest, kuidas ühel koolipäeval olid tüdrukud lisaks näidendi proovile ka luuletust harjutanud ning see pannud poisid ärevusse, et ega nemad siis alla jää! Ja tuligi õpetajatel kiiruga ka poistele lisapala välja otsida! Valitud luuletuseks sai siis Leelo Tungla kirjutatud “Päkapikk puhkab” (kohandatud kujul). Ka sellele andis rahvas oma heaks-kiidu.
Peo tõmbenumbriks jäi siiski vanemate klasside poolt esitatud näidend “Jõuluvana uued päkapikud”. Antud numbri puhul on raske öelda, kes ettevalmistustega rohkem vaeva olid näinud, kas vahvad lapsnäitlejad või hoopis nende klassijuhendajad Kristi Rakfeldt ja Linda Linask, kes nii toreda näidendi olid selleks puhuks koostanud. Lapsed olid heas vormis, andekalt ja huumorikalt täites antud rolle: suurem osa mängisid õpipäkapikke, kes pidid ootamatult asendama Jõuluvana kogenumaid abilisi; teised olid parajasti “Bingo Loto võidurahadega maailmas reisimas”. Päkapikukriisi lahendamiseks pöördus Jõuluvana ei kellegi muu kui Lumivalgekese poole, kes oskas pakkuda asendustööjõudu. Jutu käigus pidid uued päkapikud enne töölevõttu oma kavalusi ja oskusi Jõuluvanale demonstreerima. Kui lapsed jõulu eel magasid, käis nende toas susse täitmas terve trobikond modernsemaid päkapikke: Peeter Punkar, Triinu Trillerdaja, Niilo Ninza, Sillu Söödik, Luule Lauljanna ja Vikki Välevarvas, igaüks oma tempude ja viperustega. Rahva reaktsioonist oli kuulda, kui toredalt ja lõbusalt need proovitööd edenesid…naeru ja üllatust oli kuulda nii mitmelgi korral! Sarnast lustlikku kava võiks teine kordki pakkuda!
Ka pealtvaatajad said oma lauluhääled proovile panna, lauldes kaasa jõululaule ning meeleolu muutus iseenesest päris Jõulude pühitsemiseks traditsioonilise Jõulupildiga.
Pererahvas (esiotsas Liz Kõiva ja Kris ja Maria Kõiva) seadis üles rikkaliku peolaua ning saalitäis rahvast, ligi 85 inimest, nautis koosolemist ja head meeleolu küünlavalgusel Laine Edmistoni poolt kaunilt dekoreeritud laudade ümber. Ka eesti kooli toetuseks peetud loteriilaud (mida haldas Chris Kõiva) tõi nii noorematele kui vanematele palju põnevust. Connecticuti gaidüksus Põhjatütred tervitasid kõlava jõululauluga.
Selge siis, miks Jõuluvana oli juba saali sisenedes nii rõõmsa olekuga ja kuhjas kinkekotiga. Tublid lapsed ja lastevanemad!!!
Leelo Linask
Nagu traditsiooniks ikka, formaalne kava lõppes kauni jõulupildiga.
Lakewoodis tähistati Eesti Vabadussõja algust
Ülal: Priit Parming näitab kaardil, kus Laskurkorpuse turmtuli hävitas 1.Piirikaitse rügemendi ja surmas 2000 eesti meest.
All: Laudkond aktusest osavõtjaid. Fotod: Salme Parming
?Langenute austamise sõnavõtt – Elmar Koppel, LEVÜ esimees.
3.detsembril 2005 toimus Eesti Vabadussõja alguse 87.aastapäeva aktus.
Üle poolesaja pealine rahvahulk oli kogunenud Lakewoodi Eesti Majja tähistama traditsioonilist Eesti Vabadussõja alguse aktust. Avatud oli einelaud ja baar, kus külalistel oli võimalik ravida tühja kõhtu ja kustutada põletavat janu enne aktuse algust.
Aktus algas Jaan Panksepa, LEÜ, korraldatud lippude defileega, millele järgnes USA hümn sopran Luule Prima esituses ja Linda Richtersi klaveri saatel. Palvuse ütles praost Toomas Vaga ja avasõnad Ülle Ederma, ERKÜ esindaja. Langenute austamise viis läbi Elmar Koppel, LEVÜ esimees. Ühiselt lauldi Hoia, Jumal Eestit.
Eesti Vabariigi peakonsuli, Peeter Restsinski sisukale tervitusele järgnes sopran Luule Prima soolo Linda Richtersi klaveri saatel. Peakõneleja Priit Parming, LEÜ abiesimees, astus kõnepulti ja rääkis varem avalikkusele vähetuntud Emajõe rindel 1944.a. asetleidnud sündmustest, EV rahvuskomitee põrandaalusest tegevusest saksa okupatsiooni ajal, Otto Tiefi valitsusest, jne. Parmingu ettekannet jälgiti suure põnevusega.
Lõppsõnas Tõnu Vanderer, LEÜ esimees, toonitas järjekordselt Lakewoodi Eesti Ühingu vankumatut seisukohta Eesti Vabariigi huvide kaitsmisel ning väliseestlaste rahvusliku tegevuse jätkamise tähtsust Eesti Riigi püsivuse hoidmisel. Lõpuks esimees kutsus aktuselisi laulma eesti hümni ja selle järel õhtust sööma.
Peale tavakohase õhtusöögi pakuti sõdurisupppi, mida eriti kiitis peakonsul ja ka teised aktuselised. Järgnes seltskondlik osa ühislaulude ja bariton Harry Verderi esitatud lauluga Tuhat tähte, Linda Richtersi klaveri saatel. See kestis varaste õhtutundideni. Lõpuks linastus videofilm Neljakümnes sõda, mis käsitles peamiselt Eesti Vabadussõja veteranide mälestusi. Film, mida publik suure huviga jälgis, oli sisukas ja informatiivne ja lõppes kestva aplausiga. Film on saadaval LEÜ juhatuse kaudu.
Enne koduteele asumist külastati veel einelauda ja baari ning kinnitati jällenägemist järgmisel üritusel.
Tõnu Vanderer
Kokkuvõte aktuse peakõneleja Priit Parmingu sõnavõtust.
Aktuse peakõnelejaks oli LEU abiesimees Priit Parming, kes kohalolijaid üksikasjalikult valgustas 1944.a. asetleidnud sündmustest Emajõe rindel, Eesti Vabariigi Rahvuskomitee põrandaalusest tegevusest saksa okupatsiooni ajal, Otto Tiefi valitsuse ametisseseadmisest ja selle püüdlustest iseseisvust taastada.
Kõneleja kirjeldas, kuidas kesk-septembris 1944. a. ristusid Emajõe kallastel uuesti eesti rahvale iseseisvuse väljavõidelnud EV ohvitserid (kes juhtisid Piirikaitse rügemente) ja Vabadussõja kaotanud ja N. Venemaale põgenenud eesti rahvusest punakaartlased, kes juhtisid Punase Eesti Laskurkorpuse üksusi Emajõe rinde otsustava läbimurde operatsiooni ajal.
Parming väitis, et kui Teine maailmasõda oli suurriikide sõda, siis eesti rahvale oli ta ka selgelt Vabadussõja jätkusõda. Need, kes Vabadussõja keerises võitlesid omariikluse mõtte vastu ja eesti rahva allutamist Moskva ülemvõimule soovisid, surmasid hulga eesti mehi, kes võitlesid järjekordse Punaarmee ja kommunistliku okupatsiooni vastu.
Kõneleja selgitas, et Punase Eesti Laskurkorpuse diviise hakati moodustama 1941. a. lõpus ja 1942. alguses Sverdlovski ümbruses. Üksuse kaadriks koondati õppelaagritesse umbes viiskümmend kõrgemas aukraadis Vabadussõjaaegset punakaartlast, kes peale Vabadussõja lõppu jäid N. Venemaale ja said Punaarmee, Punaarmee luure, NKVD, piirivalvevägede ja miilitsa koolides kõrghariduse. Leningradis tegutseva Internatsionaalse Sõjakooli lõpetanud ohvitserid (põrandaaluse tegevuse spetsialistid), 1 dets. 1924. a. relvastatud riigipöördekatsest osavõtjad (määrati peamiselt politrukkideks), Hispaani kodusõja veteranid, ligi tuhat N. Venemaale põgenenud hävituspataljonlast ja Venemaa eestlast moodustasid Laskurkorpuse kõrgema kaadri tuumiku. Rivikoosseisu moodustasid N.Venemaale viidud 1941. a. mobiliseeritud eesti reservväelased (neist paljud olid ebainimlikes tingimustes vahepeal surnud), elusolevad EV kaitseväest moodustatud Teritoriaalkorpuse ohvitserid (need keda ei olnud hukatud), hulga Venemaa eestlasi ja lihtvenelased. Kodumaa eestlaste seas oli üle 300 ohvitseri, peamiselt küll nooremates aukraadides reservväelased.
Laskurkorpus paisati detsembris, 1942 a. saksa vägede vastu rindele Velikije Luki linna lahingusse, kus ta kaks laskurdiviisi kandsid tohutuid kaotusi. Osa rivikoosseisust kasutas võimalust Punaarmeest põgenemiseks. Velikije Luki lahingute keerises asendati mitmed EV aegsed kõrgema aukraadiga ohvitserid Vabadussõjaaegsete punakaartlastega või Venemaa eestlastega. Erandiks oli EV kaitseväe kolonel Jaan Lukas, kes Laskurkorpuse staabiülemana ülendati kindralmajoriks. Laskurkorpuse diviise enam rindele ei saadetud kuna nad 1944. a. septembri keskel toodi Narva rinde varupositsioonidelt Jamburgi-Luuga ümbrusest üle Lämmijärve Emajõe rindele.
Saksa Leningradi-eelne rinne varises jaanuaris 1944.a. kokku ja saksa üksused põgenesid kabuhirmus Narva, Pihkva ja Riia suunas. Osa neist olid nii demoraliseerunud, et nad viidi Saksamaale ümberformeerimisele. Saksa okupatsiooni ajal tegutsenud rahvuslikud poliitilised rühmitused taipasid, et otsustav moment eesti rahvale on saabunud. Nii Hjalmar Mäe poolt juhitud Omavalitsuse juhid, Omakaitse juhtkond, Eesti Leegioni kindral-inspektor kindralmajor Johannes Soodla ja kõikide eesti poliitiliste parteide esindajad leidsid ühiselt, et iga hinna eest tuleb vältida Eesti järjekordset okupeerimist Punaarmee poolt ning vajadust luua suuremad eestlastest koosnevad üksused, mida sobival momendil saaks ümber koondada EV armeeks. Samuti nõuti Eesti Leegioni ja teiste relvastatud üksuste tagasitoomist Eesti pinnale. Saksa väejuhatus andis nõusoleku mobiliseerida 15 000 meest. Sel ajal olid Punaarmee üksused juba tunginud Narva jõe joonele. Viimane EV aegne peaminister Jüri Uluots esines raadios üleskutsega, õhutades mehi järgnema mobilisatsioonikäsule. Selle mobilisatsioonikäsu ja Jüri Uluotsa üleskutse tagajärjel saabus mobilisatsioonipunktidesse umbes 40 000 meest. Sellest sammust informeeriti ka Lääneliitlaste valitsusi Eesti välisesinduste kaudu.
Mobiliseeritud meestest moodustati kuus Piirikaitse rügementi. Piirikaitse rügementide pioneerpataljon toodi Eesti Diviisi (ED) täiskoosseisuliseks 10 000 meheliseks diviisiks, rajati ED tagavara ja õppeüksused ning täiendati politseipataljone. Mehi oli kokku tulnud nii palju, et sakslased ei olnud võimelised neid relvastama ja varustama. Kui Eesti Diviisi varustus oli ajakohane ja eeskujulik, siis Piirikaitse rügementide relvastus ja varustus oli sageli nigel. Puudusid suuremad kahurväe pataljonid, raskemiinipildujate patareid, õhutõrje- ja tanktitõrjerelvad ja sidevarustus, rääkimata vajalikust transportveokeist. Sel momendil oleks vabalt saanud moodustada juurde kaks samaklassilist jalaväe diviisi ja mitmeid spetsüksuseid, kuid saksa võimud ei olnud võimelised ega tahtnud ka poliitilistel kaalutlustel seda teha.
Järgnesid metsikud Narva jõe äärsed ja Sinimägedes asetleidnud suurlahingud, milles eriti Eesti Diviisi üksused sageli mängisid ka otsustavat rolli ja mille tagajärjel Punaarmee kaotused olid katastroofilised ning Narva rinne stabiliseerus. Seejärel (koos Soome väljalangemisega sõjast), viis Punaarmee kõrgjuhtkond oma rünnaku raskuspunkti üle Pihkva, Riia ja Tartu suundadele.
Sakslastel olid Lõuna-Eestis ainult väikesed üksused. Neid toetasid Peipsi/Pihkva järvede ruumis 1. ja 5. Piirikaitse rügemendid ja mõned Omakaitse üksused. Selle kriitilise olukorra aeg mobiliseeriti ka Omakaitse lahingpataljonid, mille mehed saabusid teenistusse erariietes, peas läkiläki ja relvad ka muuseumi kuuluvad. Sageli puudusid isegi tankirusikad, kuid Omakaitse lahingpataljonide rivikoosseis allus mobilisatsioonikäsule suurelt osalt täiskoosseisuliselt.
Punaarmeel õnnestus kiiresti tungida Lõuna-Eestisse. Tartu kaitseks lähetati Eesti Diviisist kolonel Paul Venti ja major Rebase võitlusgrupid, äsja Eestisse jõudnud Soomepoiste I pataljon, Piirikatise rügementide tagavararügemndi üksusi ja Omakaitse lahingüksusi. Samuti saabusid Emajõe rindele kõrge võitlusmoraaliga 37. ja 38. eesti politseipataljonid. Punaarmee oli suures ülekaalus ja tal õnnestus Tartu vallutada ja põhja pool Emajõge rajada kaks suuremat sillapead. Tartu kaitse- ja tagasivallutamise lahinguteks paiskas saksa vähejuhatus lahingutesse kuulsaid tanki- ja Stukade üksusi. Punaarmee tõi Leningradi rindelt Emajõe alla 140,000 mehelise 2. löögiarmee, mille koosseisus koondus Võnnu ümbrusse 25,000 meheline Punane Eesti 8. Laskurkorpus, mida täiendati lisa kahuriväe ja miinipildujate üksustega. Korpus omas ka ise tugeva kahurväe ja tankipolkude toetuse.
New Yorgi Eesti Meeskoori jõulukontsert
Foto: Aino Kald
“Hell vaikus helisemas üle maa
ilm ärkab jõulukuulutusega: “Püha öö”
Kaastegevad: NY Eesti Meeskoor Katrin Veski juhatusel. Orelil/klaveril Erik Veski. Solist sopran Kristi Roosmaa. Sõnaline osa – praost Uudo Tari.
Meeskoor, kes juba pikemat aega kiratseb mittetäieliku koosseisu tõttu, ei tunnista siiski allaandmist. Öeldud on, et inimesed ei lakka tegutsemast mitte vananemise tõttu, vaid inimesed vananevad sellepärast, et nad lakkavad tegutsemast. Selle filosoofia jõul sai teoks meeskoori järjekordne meeleolukas jõulukava. Küünlasäras ja verevate jõulutähtede (poinsettiate) taustal kõlav jõulumuusika on puhastav meie kristlikule hingele. Meeskoor pakkus selleks oma traditsioonilise meelisrepertuaari.
Kava algas Lutheri ettekuulutusega: “Ma tulen taevast ülevalt”. Sellele järgnes Kappeli sisekaemuslik “Jehoova on mu karjane”. Vahepeal mälestati lahkunuid Aaviku “Aasta kaunimal õhtul” lauluga. Nicolai “Ärgake, nii vahid hüüdvad” vajanuks suuremat koosseisu veenmiseks. Kuid Gruberi luterlikuks hümniks kujunenud kantileenne “Püha öö” ja sellele järgnev hästi kokkulauldud “Meie Isa palve” (Thomson) olid publikule tõeliseks elamuseks. Koorijuht Katrin Kuuskne-Veski (Toronto Kuningliku Konservatooriumi koorijuhtide klassist) viis oma ülesande läbi hinnatava tasakaalukusega. Tõlgitsuslikult võinuks kohati enam elamuslikkust anda.
Oreli preluudiumiks oli Erik Veskilt “Ärgake, nii vahid hüüdvad”, aga Interluud läks koguni kaduma. Rõõmustas aga Liszt’i harvakuuldud “Ave Maria”. Külalissopran Kristi Roosmaa jõuluvalik oli pettumus. Lastelaul “Jõulunukrus” (Trump), “Christmas memories” (Cota), “I am His Child” (Hogan) ja “Talve võlumaa” ( F.Bernhad) said broadway’liku ettekande osaliseks. See oli võõras keel meie põhjamaiselt traditsioonilises tõsises jõulukirikus, eriti kuna meil on selleks otstarbeks olemas kauneid eesti soololaule. Ainult küsige. Sujuv klaverisaade oli Erik Veskilt.
Jõulumeditatsioon praost Uudo Tarilt oli päevakohaselt meeltülendav. Ta ütles muuhulgas järgmist: “Me tunneme jõuludest rohkem kui rõõmu. Tunneme lootust, armastust puhtama vaimse sära ja ilu järgi, mida pakub Kristuse sünnipäev. Nautigem seda head oma kallite omaste ja sõpradega jagades.”
Kontsertteenistusele järgnes päevakohaselt dekoreeritud laudades jõuluroogade maitsmine. Täissaal lahkus vastastikuste uueaasta õnnesoovidega ja erilise tänuga NYE Meeskoori vaprale topeltkvartetile jõulukauni külakosti eest. Selle tenorikoosseisu täiendas juba üks uus noor tenorihääl, lootustandvalt, et teisi pea järgneb….
Juta Kurman
Kiirpilk Eestisse
Setud plaanivad uusi väljaastumisi
Seto Kongressi vanematekogu soovib korraldada 2. veebruaril, Tartu rahu aastapäeval Tartus kõnekoosoleku, kus tahetakse nõuda Tartu rahu järgse riigipiiri taastamist, kirjutab Võrumaa Teataja.
Kõnekoosolek on plaanis korraldada Vanemuise 35 maja ees, kus Eesti ja Venemaa esindajad 86 aastat tagasi Tartu rahulepingu allkirjastasid.
Seto Kongressi peavanem Ilmar Vananurm ei soostunud reedel plaanitava ürituse päevakorda kommenteerima. Täpsem päevakava tuleb tema sõnul arutlusele nädala pärast toimuval vanematekogu istungil, kirjutab Võrumaa Teataja.
Suure tõenäosusega nõuavad setu aktivistid vähem kui kuu pärast toimuval koosolekul Eesti idapiiri taastamist joonel, milles lepiti Venemaaga kokku 86 aastat tagasi.
Vananurm esitas Tartu linnavalitsusele avaliku koosoleku korraldamise avalduse teisipäeval. Seni pole linnavalitsus otsustanud, kas üritust lubatakse teha või mitte.
Riigikogu Petserimaa ühenduse esimees Tiit Niilo pole kindel, kas ta 2. veebruaril Tartus setude ja nende mõttekaaslaste kõne-koosolekust osa võtab.
Eelmisel aastal korraldatud samasugustest väljaastumistest Tartus ja Tallinnas oli Niilo sõnul kindlasti kasu, sest see tõmbas Petserimaa olukorrale kogu ühiskonna tähelepanu.
Niilo sõnul on mõttekas nõuda Petseri rajooni taasühendamist Eestiga, sest viie aasta pärast pole tema hinnangul Eestis enam vaba elukohta ning tühje talusid.
Tema hinnangul vaatab Eesti ühiskond kümne aasta pärast praegustele Petserimaa tagasinõudjatele hoopis teise pilguga kui praegu.
VES /BNS
President Rüütel sõidab töövisiidile Ameerika Ühendriikidesse
Arnold Rüütel sõidab teisipäeval, 17. jaanuaril töövisiidile Ameerika Ühendriikidesse. Visiidi ajal peab Eesti riigipea kaks loengut, külastab Silicon Valley ettevõtteid, kohtub San Francisco linnapea ja sealsete väliseestlastega.
Kolmapäeval kohtub Vabariigi President San Francisco linnapea Gavin Newsom’iga ning külastab Silicon Valley ettevõtteid. Sama päeva õhtul kohtub president Rüütel Eesti pärit-olu investori Steve Jürvetsoniga.
Neljapäeval, 19. jaanuaril külastab Eesti riigipea California Ülikooli bio-tehnoloogia uurimiskeskust, kohtub piirkonna väliseestlastega ning peab loengu mittetulunduslikule organisatsioonile World Affairs Council of Northern California.
Reedel kohtub president Rüütel Stanfordi Ülikooli professori ja endise USA kaitseministri dr. William Perry’ga ning peab loengu Stanfordi Ülikooli Rahvusvahelise Julgeoleku ja Koostöö Keskuses.
Vabariigi Presidenti saadavad visiidil Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Jüri Luik, Eesti kaitseatashee USA-s Vello Loemaa ning Eesti aukonsul California osariigis Jaak Treiman.
VES/BNS
EL annab Eesti kohtusse postiseadusega viivitamise pärast
Euroopa Komisjon on otsustanud anda Eesti Euroopa Kohtusse, kuna Eesti pole suutnud õigeks ajaks kohaldada direktiivi postiteenuste turu avamise kohta.
Eesti valitsus on küll heaks kiitnud uue postiseaduse eelnõu, kuid seadus ootab kinnitamist parlamendilt. Seadus on kavas jõustada 1. juulil 2006.
BNS
Uudiseid Eestist
Haridusminister lubab jätkata tasuta kõrgharidusega
Samal ajal kui Tallinna ja Tartu ülikooli rektor peab vajalikuks kaaluda õppemaksu kehtestamist kõigile kõrgkoolis õppivatele üliõpilastele, lubab haridusminister Mailis Reps, et vähemalt tema ametiajal jääb tasuta kõrgharidus alles, kirjutab Postimees.
“Kui igal pool kehtestatakse õppemaks, siis tekib oht, et mingi osa kõrgkooli soovijaid ei saa sinna rahalistel põhjustel minna,” ütles Reps Postimehele. Tema sõnul ei peaks üliõpilased olema veelgi suuremas sõltuvuses oma vanemate rahakotist, kui nad seda praegu on.
Tasulise kõrghariduse teema tõusis taas päevakorda reedel, 6.jaanuaril, kui Tallinna ülikooli rektor Mati Heidmets kirjutas Eesti Päevalehes, et Eesti kõrghariduse maksustamise süsteem, kus ligi pool üliõpilastest õpib riigi kinnimakstud kohtadel, vajab tänapäevastamist.
Heidmets viitas detsembris avalikustatud Eesti kõrghariduse strateegia punktile, mille järgi peaks riik kaaluma võimalust kehtestada kõrgkoolides üldine õppemaks ehk tudengid maksaksid osa oma õppekuludest ise kinni.
Heidmets ei märkinud, kui suurest osast on juttu, viidates vaid eksperthinnangutele, mille järgi võiks ülikoolide sissetulekutest 25 protsenti moodustada õppemaks.
Tartu ülikooli rektori Jaak Aaviksoo sõnul on kõrgharidus alati olnud tasuline.
“Küsimus on praegu pigem selles, kas selle eest peaksid maksma maksumaksjad riigimaksude kaudu või vähemasti osaliselt ka need, kellele õpingutest isiklikku tulu tõuseb,” nentis ta.
Endine haridusminister Toivo Maimets võrdles ühiskonnas uue hooga puhkenud debatti kõrghariduse tasuliseks muutmise üle bussijuhtide aruteluga piletihinna üle.
“Igatahes oleks imelik, kui bussijuhid nüüd oma diskussioonilisti avaksid ja arutama hakkaksid, kuidas oleks ikkagi õigem ja kui palju peaks bussipilet maksma. Ning kuidas toetada neid, kel raha napib, ent kes oma hädavajalikud sõidud ikka sõitma peavad,” ütles Maimets Postimehele.
VES/BNS
Tervisekaitsjad soovitavad vältida Türgisse sõitmist
Eesti epidemioloogid ei soovita külastada lähiajal Türgit, kus levib linnugripiviirus H5N1, kirjutab Eesti Päevaleht.
Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul jälgitakse olukorda Türgis väga pingsalt ning hetkel viibib Ankaras Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) epidemioloogide meeskond.
“Meie soovitus on Türgit momendil mitte külastada,” ütles Kutsar. Kutsari arvates pole linnugripi probleem tervikuna sugugi paisutatud ning murelikuks teeb asjaolu, et viirus on levinud poole aastaga Kagu-Aasiast Euroopa äärealade poole.
Kutsari sõnul põhjustas linnugripi Ida-Türgist Ankarasse jõudmise riigisisene reisimine. Kutsari sõnul tuntakse hetkel küll ainult ühte viirustüve H5N1, kuid pole võimatu, et see annab edaspidi mutatsioone.
Sotsiaalministeeriumis valmis hiljuti linnugripiga võitlemise plaan, mis näeb ette haiglate ja arstide valmisolekut, vastavat koolitust, diagnostikat ja tõrjemeetodeid.
Eesti apteegivõrgus on linnugripivastane ravim müügil, kuid Kutsar ei soovita seda endale koju varuma hakata. “Hetkel on saadud suhteliselt väike kogus, kuid sotsiaalministeerium on ravimit tootjatelt juurde tellinud,” ütles Kutsar.
Eesti ja kogu Euroopa Liit on keelanud Türgist eluslindude sisseveo. “Türgi suhtes kehtestasime piirangud esimesest sealsest linnugripidiagnoosist alates,” lausus veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel.
2003. aasta lõpust tänaseni on inimeste linnugripijuhte registreeritud kuues riigis ning kokku on haigestunud 147 inimest, kellest 76 on surnud.
VES /BNS
Moskva: USA kriitika gaasitüli üle oli põhjendamatu
Vene välisministeerium ütles reedel, 6,jaanuaril, et USA välisminister Condoleezza Rice eksis, süüdistades Moskvat poliitika tegemises, kui Moskva peatas Ukraina varustamise gaasiga hinnatüli tõttu. “Välisministri märkuste toon Vene-Ukraina gaasisuhete osas oli Moskvale üllatav,” öeldi ministeeriumi saidil www.mid.ru.
“On täiesti ebaselge, mille põhjal sellised väited esitati. Ukrainaga saavutatud kokkulepe paneb kindla aluse Vene gaasi stabiilsele tarnimisele Euroopasse pikemas perspektiivis ning tähtis panus Euroopa energiajulgeolekusse.”
Rice ütles sel nädalal Washingtonis, et Vene-Ukraina gaasitüli oli poliitiliselt motiveeritud. Ta avaldas kahtlust, kas Moskva sammud vastavad tema rollile ühenduse G8 tänavuse eesistujana.
Reuters /BNS
Eesti Kultuurkapital jagas aastapreemiaid
Eesti Kultuurkapital andis laupäeva, 7,jaanuari õhtul uues kunstimuuseumis KUMU üle kaheksa 100 000-kroonist aastapreemiat. Preemia laureaatideks kuulutati läbi aegade esimese välismaalasena KUMU arhitekt Pekka Vapaavuori, samuti Olev Oja, Paul-Eerik Rummo, Eino Tamberg, Jaan Tults ja Tarmo Luisk ning filmi “Pärnograafia” ja raamatu “Kunstnikuraamat” meeskonnad.
Arhitekt Pekka Vapaavuori sai preemia Eesti Kunstimuuseumi uue hoone KUMU projekteerimise eest, mis on muuseumiarhitektuuri kaasaegne lahendus, respekteerib miljööd ja tõstab detailikäsitluse uuele tasemele.
Rahvakultuuri aastapreemia saanud Olev Oja pälvis preemia silmapaistvate saavutuste eest Eesti koorijuhtide kasvatamisel ja aktiivse ühiskondliku tegevuse eest eesti koorimuusika arendamisel.
Rahvastikuministrina töötav luuletaja Paul-Eerik Rummo nimetati kirjanduse aastapreemia laureaadiks tänavu ilmunud raamatu “Kogutud luule” eest.
Helilooja Eino Tamberg kuulutati preemia vääriliseks mitme põlvkonna kompositsioonitudengite õpetamise ja väärika panuse eest Eesti helikunsti.
Jaan Tultsile anti kehakultuuri ja spordi aastapreemia panuse eest Eesti sõudmisse.
Disainer Tarmo Luisk sai kujutava ja rakenduskunsti aastaauhinna disainiloomingu ja isikunäituse eest Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis.
Mari-Liis Küla, Liina, Pihlak, Aime Unt, Liina Unt, Mari Tuuling ja Andres Tali hinnati preemia vääriliseks Eesti teatrikunstnike erinevate põlvkondade loomingu talletamise ja väärtustamise eest kaheköitelises kunstnikuraamatus.
Aasta filmi “Pärnograafia” eest pärjati audiovisuaalse kunsti aastapreemiaga Hardi Volmer, Arko Okk ja Toomas Kall.
Lisaks andsid kultuurkapitali kuus sihtkapitali välja oma aastapreemiad, mille summad ulatusid 10 000-50 000 kroonini.
Sihtkapitalide aastapreemiate laureaate oli kokku 39, nende seas näiteks Vardo Rumessen, Villu Veski, Jaan Ruus, Rene Vilbre, Anna Levandi, Gunnar Hololei, Anders Härm, Karin Laansoo, Ingrid Rüütel, Aarne Saluveer, Teddy Böckler ja Karin Hallas-Murula.
BNS
Suri näitleja ja lavastaja Mikk Mikiver
Foto: Postimees
Esmaspäeval, 8.jaanuaril, suri Eesti teatri üks suurkujusid, näitleja ja lavastaja Mikk Mikiver, teatas Teatriliit.
Mikiver sündis 4. septembril 1937. aastal Tallinnas, ta oli üks Eesti teatri suuri meistreid ja selle järjepidevuse kandja.
Ta lõpetas 1961. aastal lavakunstikooli esimese lennu Voldemar Panso õpilasena, lavastas ja mängis sadu rolle mitmes Eesti teatris, juhtis peanäitejuhina Eesti Draamateatrit ja Noorsooteatrit.
Mikiveri haruldast sarmikat näitlejaisiksust on imetlenud mitu põlvkonda teatripublikut. Tema kodanikuväärikus ja selge eetiline hoiak sümboliseerib Eesti taasiseseisvumispüüdlusi.
Lavastaja Mikiveri elutööks on Eesti dramaturgia lavastused – “Libahunt”, “Tuulte pöörises”, “Pöödrtoolitund”, “Pilvede värvid”, “Hullumeelne professor”, Tammsaare tõlgendused.
Mikiveri looming püüdles ajatut ja ülevat, kuid oli samas psühholoogiline peentöö. Oma suurtes rahvuslikes draamades ühendas Mikiver vapustava selgusega üksiku inimese ja kogu rahva lood, neis põimusid isiku ja rahvuse saatused, eetilised valikud ja vastutus. Mikiveri teater suutis olla ühtaegu nii intiimne kui ka pühalik.
Mikiveri on autasustatud Valgeähe IV klassi teenetemärgiga ja ta on pälvinud riigi elutööpreemia.
BNS
Vanemuise selts otsib abi
2005. aastal tähistasid Eestis oma 140. aastapäeva Vanemuise Selts ja Estonia Selts. Nendel seltsidel koos nende eeskujul asutatud seltsidega on olnud tähtis koht eesti rahvuse kujundamisel. Vanemuise Selts võttis enda korraldada I üldlaulupeo (1869), pani aluse eesti teatrile (1870) ja kui 1903.a. Jaama tänaval asunud maja tules hävis, ehitas 1906. aastaks uue teatrimaja ning rajas eesti kutselise teatri. 1940.a. nõukogude okupatsiooni tingimustes seltsi tegevus lakkas, 1944.a. hävis sõjatules ka teatrimaja. Seltsi järjepidevust jäi kandma segakoor Vanemuine.
Vanemuise Seltsi tegevus taastati 1994.a. Viimase 16 aasta jooksul on olnud seltsi tegevuse peamisteks eesmärkideks arendada oma liikmetes ja üldsuses vaimsust ning teostada rahvuslikku kasvatust. Selleks on korraldatud igal aastal Tartus emakeelepäev, võetud toetavalt osa eespool nimetatud peamisi eesmärke taotlevatest üritustest. Pidevalt tegutseb segakoor.
Et seltsi mõju ulatuks kaugemale, on hakatud tegelema ka kirjastamisega. 15 aasta jooksul on ilmunud seltsi väljaannetena ligi 20 raamatut. Nende hulgas album Tartu Kivisild, Hugo Salasoo elu ja tegevust käsitlev Inno Salasoo raamaat Linad ja takud, majandusteadlase Jaan Leetsare monograafia Ühistegevus globaliseeruvas ühiskonnas, akadeemik Ülo Lepiku mälestusteraamat Tartu Ülikool minu elus, tänaseks juba meie hulgast lahkunud emeriitprofessor Viktor Masingu mälestusteraamat Sammud samblas ja liivas, meil tunnustatud näitleja Lembit Eelmäe mulgimurdes kirjutatud luulekogu Tundelisi pärjavärsse jt. Viimase autor ei salga, et selles luulekogus on luuletusi, mis on inspireeritud nooruse armastuslõkkest tütarlapse vastu, kes asus pärast sõda elama Ameerika Ühendriikidesse, kuid kontakt puudub.
Kolm viimast aastat tegeleme raamatu Väliseesti teater trükiks ettevalmistamisega. Raamatu autor, pensionil olev Tartu Ülikooli dotsent Ants Järv on välismaal elavate eestlaste abil koostanud raamatu, mille maht on üle 500 lehekülje. Kahjuks on osa selles raamatus käsitletud näitlejatest juba meie hulgast lahkunud ja seepärast nad ei saa enam lugeda, kui oluline oli nende tegevus eestluse säilimisele kodust kaugel olijatele. Kuid meie kultuuriloos on sellel raamatul hindamatu tähtsus ning see raamat on ühtlasi ka tunnustus sadadele teatritegijatele.
Kahjuks on meie majanduslikud võimalused aga piiratud ja meil ei ole võimalik ilma toetuseta seda tööd lõpule viia. Eesti Kultuurkapital on meid toetanud, kuid samas on õhus küsimus, kui palju on toetanud raamatu väljaandmist Välis-Eesti organisatsioonid. Kahjuks veel mitte, kuid tahaks loota, et siiski leidub toetajaid. Meil puudub 5000 $. Kuna seni on puudunud perspektiiv selle summa saamiseks, ei ole saanud avada ka ettetellimist.
Väliseesti teatri ilmumune 2006.a. oleks väga oluline, sest 2006. aasta on Eestis teatriaasta.
Tartu Linnavalitsus on otsustanud toetada Vanemuise Seltsi sellega, renoveeritakse Jaama tänaval endine Vanemuise maja, kuhu rajatakse laulupidude muuseum ja seal nähakse ette ruumid ka Vanemuise Seltsile ja Tartu Suveteatri Seltsile. Uued ruumid valmivad 2007.aastaks.
ValterHaamer,
Vanemuise Seltsi aseesimees,
seltsi kirjastuse juhataja
?Iidse sirvikalendri abil saab aega arvata ka tänapäeval
Hiljuti ilmus trükist 10219. ajastaja (2006) Maavalla kalender, mis on valmistatud Põhjala iidse ruunikalendri ehk sirvilaudade eeskujul. Sirvikalender on trükitud väheldastele piklikele lehtedele, mille ühel küljel on kujutatud salapärased ruunikirjad ja teisel selgitavad tekstid.
“Sirvikalendrisse on valitud pühad, mille maausuline tähendus ja/või kombestik on teada. Seejuures on eelistatud pühade maakeelseid nimetusi. Näiteks sügisest pööripüha pole põhjust nimetada kristlaste peaingli Miikaeli järgi mihklipäevaks, kui olemas on maakeelne nimi kasupäev,” seisab sirvikalendris. Samuti on kasutatud maakeelseid kuunimetusi nagu näiteks südakuu, radokuu, urbekuu, mahlakuu, pärnakuu jt.
Lisaks tavapärastele nädalapäevadele, tähtpäevadele ja neljale kuuveerandile saab ruunide abil määrata ka kuu nn. pehmeid ja kõvasid aegu. Pehmete ning kõvade aegade abil saab kavandada oma tööd-tegemised kõige soodsamale ajale. Nii võiks näiteks pangaarve avada kasvava kuu kõval ajal ja umbrohtu rohida kahaneva kuu pehmel ajal.
Sirvikalendris kasutatakse ainulaadset ajaarvamist, mille kohaselt on järgmise aastaringi numbriks 10219. Maarahva ajaarvamise alguseks on võetud nn. Billingeni läbimurre, mille tagajärjel hilisjääaegne Balti jääpaisjärv rajas endale väljapääsu ilmamerre. Ühe aasta jooksul langes veetase mitukümmend meetrit ja vee alt vabanes suur jagu Eestimaad. Selle sündmuse paiku tekkis siinmail ka esimene inim-asustus ja pandi alus meie kultuuriloole.
Sirvilauad on maarahva ainus teadaolev oma ajaarvamisvahend. Kuigi sarnaseid kalendreid on kasutatud mujalgi Põhjalas, väljendab maarahva sirvikalender ikkagi kohalikku loodus- ja ajatunnetust ning pärimust. Tosina jagu muistseid puusselõigatud sirvilaudu on säilinud tänapäevani ja neid hoitakse tallel muuseumides. Nende põhjal on koostatud ka tänapäevane sirvikalender, mida tänavu antakse välja juba 28. korda.
Sirvikalendreid müüvad valitud raamatupoed Eestis. Hulgi, alates 10 eks., saab Maavalla kalendrit tellida aadressil: [email protected]
Maavalla oda
Kultuuripäevad tulekul
23.-26.märtsil 2006
Nagu ikka kevadeti, on ka 2006. aastal oodata New Yorgi Eesti Kultuuripäevi. Uudiseks on see, et esimest korda ei toimu kultuuripäevad lihavõtte nädalalõpul ja seda ikka sellepärast, et võimalikult palju rahvast saaks kultuuripäevadel osaleda. Lihavõtte nädalalõpul sõidavad paljud pered linnast ära, ka need, kes muul ajal võib-olla hea meelega osaleksid kultuuripäevade üritustes.
Suurimateks tõmbenumbriteks sel aastal on eesti teatri külalisetendused lavastusega “Külmetava kunstniku portree” ning New Yorgi piirkonna eesti kunstnike ühisnäitus, lisaks veel mitmeid väiksemaid üritusi, eesti filme ja raamatuid.
Projektiteatri R.A.A.M. etendus “Külmetava kunstniku portree” on noore eesti näitekirjaniku Mart Kivastiku näidend, mis räägib eesti ühest huvitavamast kunstnikust Konrad Mäest. Näidendi nimiosas on Hendrik Toompere. Väga menukat etendust mängiti kahel suvel Eestis Viinistu Kunstikeskuses vabaõhuetendusena ning seda käis vaatamas üle 16 000 inimese. New Yorgis antakse kaks etendust, Baltimore’is üks ning Torontos üks.
Kultuuripäevade kavast ja esinejatest lähemalt järgmistes VES-i numbrites.
NY Eesti Kultuuripäevade 2006 peakorraldaja on Kärt Ulman, näituse panevad kokkku Jaanika Peerna ja Leevi Ernits.
IN VABA EESTI SÕNA TODAY
- The Front Page reports on the New Year’s Eve celebration in Lakewood, NJ, where people gathered to welcome the new year. The evening began with a special worship service at the Lakewood Estonian Lutheran Church, followed by an evening at the Estonian House. The House offered guests music by Eike Shiffer, who, among other things, entertained the crowd as “old girl Rosalie” on her accordion. Aadu Rein regaled guests with stories from the old days, especially on how music had played a big part in the lives of Estonians, even in exile as displaced persons. Dinner was also offered, as well as dance music by the music group “Two Mikes.” Celebrations continued well into the night and well past midnight.
- The Editorial discusses the “gas war” that Russia is threatening. This does not mean the chemical kind, such as mustard gas as used in WWI, or the more toxic nerve gases used by Saddam Hussein against the Kurds. The threat comes from Russia’s attempts to control the gas market and pricing. Mainly the threat comes from Putin, who has vowed to raise the price of Russian natural gas sold to the Ukraine to four times the current rate. This will, of course, also affect the European market, who are high consumers of Russia’s resource. And the West is not taking the steps kindly, and it may well be that it will affect Russia’s standing in the G8, as it prepares to take on the rotating presidency.
- A second piece on the Editorial page is from Ilmar Mikiver, casting a look back, not at the 365 days of last year, but instead at the state of things in light of the events. The year began with the tsunami disaster, and was followed by the hurricanes in the Gulf Coast and the earthquake in Pakistan. These were natural disasters that no one could predict or prevent. But much could have been done to prepare for such things.
- Vello Helk takes a look at the Estonian president’s New Year’s speech, calling it the ‘President’s Grandfatherly New Year’s Admonition.’ As the speech spoke mainly about the need to raise the young of Estonia well for future generations, most commentators, notes Mr. Helk, discussed the marked absence of any political or international perspective in the speech. A president should make a speech that not only reveals his knowledge of the world, the role that Estonia plays in it, combined with motivational messages for the New Year.
- The Art and Culture page reports on the passing of Mikk Mikiver, one of the greats of Estonian theater. Mr. Mikiver was born in 1937, and spent his career on the stage, helping to bring productions both big and small to the Estonian audience.
- The Connecticut Estonian community celebrated the Holiday season with a Christmas pageant on Dec. 17. The article, appearing on page 5 shows photos from the event, which included children performing skits and musical pieces.
- The New York Estonian Men’s Choir performed a Christmas concert at the Lexington Ave. Estonian Lutheran church in New York. The Rev. Uudo Tari presided over the liturgy.
Estonia among the top in international ratings
Among international credit ratings, Estonia is rated A1 by Moody’s; A, outlook positive by Standard & Poor’s; AA, outlook positive by Fitch; and AA- by the Country ceiling rating.
The Wall Street Journal and Heritage Foundation’s Index of Economic Freedom 2006 ranks Estonia as one of the freest economies in the World — 7th out of 157 countries.
Estonia ranks 9th in the Economic Freedom of the World 2005. The annual report was composed by the CATO Institute, Canada’s Fraser Institute and more than 50 other institutes. Estonia is also the highest-ranking country among the EU new member states. Estonia’s highest score was in the access to sound money section (6th place) and its lowest score was in the labour market regulations section (50th place).
World Economic Forum’s Current Competitiveness Index 2005-2006 ranks Estonia 20th among 104 countries. With this ranking Estonia is the most competitive of the European Union new member states. The survey among business leaders measured economic competitiveness based on a combination of technology, the quality of public institutions and the macroeconomic environment.
According to the World Competitiveness Yearbook 2005, published by the International Institute for Management Development, Estonia ranks 26th among 60 countries and regional economies covered by the WCY.
Transparency International ranks Estonia 27th out of 158 countries. Among members of the European Union Estonia places 15th, ranking second after Malta the least corrupt country among the EU newcomers.
The World Bank ranks Estonia 16th in its Doing Business in 2006 report, which covers 155 countries. Estonia’s highest score was in the dealing with licenses section (9th) and its lowest score was in the hiring and firing section (111th place)
Bertelsmann Transformation Index ranks Estonia as the most successful among 116 transformation countries in the world.
Russian Officer Arrested For Spying For Estonia
(RFE/RL) 10 January 2006 — Russian security services have arrested a Russian serviceman suspected of spying for Estonia, a member of the NATO alliance.
Russian media today reported the man — identified under his code name “Zaitsev” — was arrested in St. Petersburg in late December.
He was detained when Federal Security Service (FSB) officers searched for illegal drugs on a passenger bus at the Russian-Estonian border. Instead, they discovered top secret materials allegedly smuggled out of a Russian navy shipyard. The 45 pages of secret designs were allegedly hidden in a children’s toy box.
The media reports said the FSB allege that, over a number of years, Zaitsev gave secret information to a former Soviet military intelligence officer, Aleksandr Goncharov, who began working for Estonian counterintelligence after the demise of the Soviet Union.
Märtin plans to leave WRC
VES – Estonian rally driver Markko Märtin has revealed he plans to quit driving in the World Rally Championship, according to the Estonian daily SL Õhtuleht.
“I would have wanted to end on a more positive note, but that did not happen, so there it is,” Märtin told Urmas Ott in an interview. The former Peugeot driver has not competed in a WRC event since an accident in the Wales Rally GB killed his co-driver and friend Michael Park.
Märtin said that he had come to the conclusion even before the accident, noting that things were not going as planned during negotiations for next season. He had no plans for a seat with any team, as his Peugeot contract was only for one year.
“Never say never,” he added, though, opening up the possibly that the future may change. In the meantime he intends to continue driving rally cars, “but more as a hobby,” he adds.
“I have always thought people should grow up at around the age of 30,” Märtin added, having attained the milestone year shortly before the interview.
Asked if he will be bothered with not winning the World Rally Championship although coming close last year, he pragmatically answered that he had attained more than he ever could have imagined. The WRC world title is achieved through not only talent but a tremendous amount of luck, as well as forces beyond ones control. And this can change from year to year and he may never have gotten close again.
Märtin plans to continue in the sport, though, as he manages his own team and two young drivers in the Estonian National Rally Championship.
