NY EELU kirikusse New Yorgis jõudis EV 92. aastapäev esimesena (21. II) ja sisukalt. Kahe sõnalise ettekandega – praost Uudo Tarilt ja kiriku esimehelt, ins. Voldemar Lundrelt. Meeleolu loojaks endine Estonia ooperisolist Californiast, Peet Jürgenstein, erakordselt eesti solistina kaks korda ümber maailma reisinud. Kava juhatas sisse kogudus erik Veski juhatusel orelilt tõotusega „sull’ täna truudust tõotame, me püha kallis Isamaa. Sull’ ikka ustavaks me jääme, su eest me valmus võitlema! Sa alati jääd meile kalliks, ka siis kui läeme vanaks halliks”.
Päeva tähisena oli õpetaja omapäraseks teemaks: „Joonas, mees, kes põgenes Jumala eest“ (Joona 1:10 ) Lühikokkuvõttes oli lugu järgmine: Jumal andis prohvet Joonale käsu, minna Niinive linna rahva kurjust taltsutama, Joonas aga keeldus. Jooksis ära vastassuunas. Läks Vahemere sadamalinna ja purjetas Hispaania suunas. Jumal vihastas sõnakuulmatuse peale ja tõstis tormi merel. Laeva meremehed arvasid, et Joonas tekitas tormi merel ja viskasid ta sügavasse merre, kus suur kala ta ära neelas.
Joona füüsilises languses, kala kõhus, peegeldub ka tema spirituaalne langus, uskudes et põgenemisega ta pääseb Jumalast. Joonas hakkas abi paluma Jumala käest ja siis kala sülitas Joona välja. See parallelism on kogu inimkonnaga, kes elavad Jumala vastast elu. Ahastades palus Joonas nüüd abi Jehoovalt mere sügavuses, kes kuulis ta häält. Meie peame meeles pidama ja õige Jumala poole pöörduma ja mitte ebajumalaid teenima nagu kalamehed tormisel merel. Meie ebajumalaks praegusil ajal võib olla raha, varandus ja materiaalsed pahed. Või isegi omaenda egoism (I, me and myself) kõige tähtsamaks seatud. Jumal on tagaplaanil.
Kirikuskäijate arv on langemas nii kodumaal kui meil siin, ütleb õpetaja oma kõnes. Otsitakse ebajumalaid ja usutakse ainult endasse. Joona palved vastati Jumala poolt positiivselt – kala sülitas Joona välja ja ta pääses ellu tagasi. Parandagem meelt ja olgem ustavad oma Jumalale, oma kirikule ja oma rahvale, lõpetab praost kõne.
Sellele järgnes solisti kava: hääl helises selgelt ja võimsalt meie suures kirikus nii palvetest Kodumaa eest kui ka langenute mälestuseks.
Päeva seltskondlik osa jätkus koguduse saalis, mida meie mäluvärskenduseks rikastas kauaaegne koguduse esimees ins. Voldemar Lundre kompaktse ja huvitava ülevaatega Eesti Vabariigi ajaloost. Esimehe kõne lõppes üleskutsega „Elagu Vaba Eesti igavesti kui meie kallim vara”.
Kirik lõppes eesti vabariigi hümniga.
Juta Kurman
