Olga Kistler-Ritso koos abikaasa Walteriga Okupatsioonide muuseumi avamisel 2003. aastal.
26. juunil möödub okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu asutaja Olga Kistler-Ritso sünnist 100. aastat.
Olga oli üks neist paljudest, kes 1944. aastal Eestist põgenes.
Peaaegu pool sajandit hiljem tekkis Olgal soov teha midagi, mis inspireeriks tulevasi põlvkondi väärtustama olnut.
Eesti iseseisvuse taastamise järel annetas Olga koos abikaasaga üle kahe miljoni euro okupatsioonide muuseumi loomiseks. Olga soov ja unistus oli, et Eesti lähiajaloos toimunud kuriteod enam kunagi ei korduks.
Olga Kistler-Ritso (1920–2013) sündis Ukrainas. Tema venelannast ema suri noorelt ja eestlasest isa saatsid bolševikud aastateks Siberi vangilaagrisse. Koos venna Aaduga pidi Olga vaid mõneaastaselt võtma esimest korda ette põgenikutee, et Eestisse jõuda.
Olga lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1944. aastal.
Sama aasta sügisel põgenes ta Eestist Saksamaale, emigreerudes 1949. aastal Ameerika Ühendriikidesse, kus tal õnnestus sihikindla töö tulemusena avada oma silmakirurgia praksis.
Olga lugu näitab eestlaste visadust, töökust ja sihikindlust. Just need omadused aitasid Olga kohanemisele uues ühiskonnas kaasa ja lubasid hiljem panustada muuseumi loomisesse.
Olga näide sümboliseerib, kuidas iga inimene on vabas ühiskonnas oma tuleviku looja ja seetõttu on Olga kinkinud Eestile maja, mis peab teenima vabadust.
Nii on ka Olga oma ülikooli-aegsesse märkmikusse kirjutanud Schilleri tsitaadi: “Püüa alati täiuslikkuse poole. Kui ka sina ise ei suuda täiuslikuks saada, siis oled ometi kasulik paremuse poole püüdlejate hulgas!”
Olga tütar ja praegune Kistler-Ritso Eesti SA nõukogu liige Sylvia Kistler Thompson meenutab oma ema: “Pärast minu sündi jätkas ta silmaarstina kaks päeva nädalas oma praksises, töötas üle nädala vabatahtlikuna tasuta silmakliinikus ning oli ülejäänud aja pühendunud ema mulle.
Ta jagas oma kire ja energia kahe rolli vahel: arst/kirurg ja naine/ema ning sai nende jagamisega imeliselt hakkama.
Ta ei muretsenud pisiasjade pärast, mida tollal eeldati “ideaalsetelt koduperenaistelt”.” 1960ndate USA jäiku stereotüüpe eirates esindas Olga hoopis tänapäevast karjäärinaist, kes saab edukalt hakkama töö- ja pereelu ühildamisega.
Olga 100. sünniaastapäeva puhul kutsub muuseum kõiki huvilisi osalema lühiekskursioonidel “Naine, kes kinkis Eestile muuseumi” ning vaatama Stanfordi Ülikooli raamatukogu juhtimisel valminud samanimelist intervjuufilmi.
Samuti on avatud muuseumikohvik, kus pakutakse tee ja kohvi kõrvale Olga sünnipäevakooki.
VES/Vabamu pressiteade [email protected]
www.vabamu.ee