Selgusid Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkursi võitjad, auhinna vääriliseks tunnistas žürii tööd märksõnadega “Esimese Wabariigi nägu”, “Puhkav president”, “Nurgakivi”, “Piir” ja “Pätsi Plats”.
Rahvusooper Estonia taha Uuele Turule püstitatakse töö “Riigipea”, mille autorid on Toivo Tammik ja Vergo Vernik (pildil).
Žürii esimehe, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Rein Veidemanni sõnul eeldas otsuseni jõudmine põhjalikke arutelusid. „Žüriis jagus vaidlemist selle üle, milline teos Pätsi rolli ja tähendust Eesti ühiskonna jaoks kõige paremini edasi annab.
Päris üksmeelele ei jõutudki. Otsustavaks kaalukeeleks osutusid teose kunstiline väärtus ning mõjusus linnaruumis,“ selgitas žürii seisukohti Veidemann.
„Konstantin Pätsi üle on palju vaieldud, ent üks on selge – ta on oluline. Ilma temata on Eesti riiklust raske ette kujutada.
Seni puudub meie pealinna avalikus ruumis mälestusmärk Konstantin Pätsile. Kahju, et mitmed mälestusmärgi mõtte algatajad, kel nooruses oli Pätsiga kokkupuuteid, ei jõudnud monumendi pühitsemist ära oodata.
Loodan, et eestlaste uus põlvkond võtab mälestusmärgi Tallinna südames omaks,“ lausus MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.
Ideekonkursi žüriisse kuulusid Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste, arhitektid Ott Kadarik ja Peeter Pere, skulptor Elo Liiv, kirjanik Jaak Jõerüüt, kunstiteadlane Krista Kodres, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juht Ignar Fjuk, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juht Ain Valdmann ja kirjandusteadlane Maarja Vaino.
Žürii liige, kirjandusteadlane Maarja Vaino ütles, et selget võidutööd konkursil polnudki ning tema taandas end viimasest hääletusest.
“Kõik see kriitika, mis tuli ka osade žüriiliikmete endi poolt, oli see, et monument on liiga morbiidne, ei ava Pätsi olemust. Mina kuulun nende hulka, kes leiab, et Pätsile peaks olema väärikas monument ja minu hinnangul see monument ei ole väärikas, see võimaldab nalja visata Pätsi üle,” rääkis Vaino, kes tegi ka žüriile ettepaneku kuulutada konkurss läbikukkunuks, sest ühtegi silmapaistavat tööd tema meelest ei olnud.
“Kuna otsustati siiski jätkata, taandasin end hääletuselt. Ma pean vägagi vajalikuks monumenti Pätsile, aga praegu olen pigem nukker, ‘ kirjutas Maarja Vaino oma Facebooki lehel.
Kunstiteadlane: ega palju paremaid valikuid konkursil ei olnud
Kunstiteadlane Anders Härm nentis, et väga palju paremaid valikuid komisjonil Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkursil võidutööst “Riigipea” ei olnud.
Viimase parim omadus on tema hinnangul see, et see võimaldab rohkem tõlgendusi kui need, mis loojatel esialgu plaanis olid ja ta loodab, et see hakkab oma ruumis tööle teistmoodi kui kõigest paatosliku jäädvustusena.
“Sellel on teatud kunstiline kvaliteet ehk see, et ta ei seostu ilmtingimata pidulikkuse ja pühalikkusega, vaid on kaasa toonud kõikvõimalikke analoogiaid, mida on internetis juba palju levinud – “Pehmete ja karvaste” Pätsipeast Vanamehe-multika ja jaapani mangadeni välja.”
Härmi sõnul on positiivne, et see monument ei ole ilmtingimata seostatav ainult pühalike ja paatoslike assotsiatsioonidega, vaid tekib ka mängulisuse võimalus. “See võimaldab ka tõlgendusi, mis võibolla ei sakraliseeri nii jubedalt seda kuju, keda monumentaliseeritakse.”
Härm usub, et see polnud küll kunstnike endi eesmärk, kui nad seda monumenti tegid, aga ta loodab, et see hakkab selles ruumis tööle teistmoodi kui paatosliku jäädvustusena, millisena komisjon ja tegijad seda ilmselt näha soovisid. “Ma loodan, et see kuju on targem kui selle loojad.”
Tema hinnangul võiks seoses protsendikunsti seaduse ja avalike monumentide rajamise kihuga ühiskonnas alustada ka debatti, milline peaks üldse olema avaliku ruumi kunst ja kunstiteosed.
“Sisuline debatt selle üle, milline kunst peaks olema, mida tegema ja millised võiksid olla laiemalt kriteeriumid, millele teos võiks vastata. Ka kunstnikel oleks nii lihtsam toimida, kui mängureeglid oleksid sätestatud või suisa kehtestatud,” leiab Härm.
VES/ERR
