Seabrooki eestlased tähistasid Eesti Vabariigi aastapäeva 21. veebruaril 2010, alates seda piduliku Jumalateenistusega Seabrooki Eesti kirikus. Teenis õp. Markus Vaga ja Eesti lipp lehvis vabadusvõitlejate ausamba kõrval. Õp. Markus Vaga ütles palve langenute mälestamiseks ja lauldi ühislaul Hoia, Jumal, Eestit. Järgnes aktus, avasõna ütles Eevi Truumees, kes tervitas kõiki aktuse külalisi ja aktusekõnelejat pr. Airi Vagat. Pr. Truumees toonitas oma avakõnes kui tähtis on säilitada Seabrooki eestlaste ajalugu ja samuti kogu eestlaste ajalugu USAs, toetades organisatsioone, kes tegelevad ajaloo talletamisega nii kirjas kui filmis. Lauldi USA hümni ja järgnes pr. Airi Vaga kõne.
Kõneleja käsitles oma sõnavõtus vabaduse mõistet selle erinevates ilmingutes.
“Kümned tuhanded kaasmaalased kaotasid elu ja vabaduse okupatsiooni kestel. Kümned tuhanded aga põgenesid vabadusse. Ja need, kes põgenesid, teadsid, et nende vabaduse päevad oleksid olnud loetud, kui nad poleks oma isamaalt, oma sünnimaalt põgenenud. Nad ei põgenenud sõja jalust, nagu hiljuti ühes Eestis ilmunud kiriku ajalehes kirjutati kunstnik Harry Nurmeti kohta, vaid põgenesid Saksamaale sõja sisse, hädaohu ja nälja sisse, kuid vabaduse hoidmise ajendil. Vabadusse põgeneti jalgsi, jagrattaga, nagu Ilmar Aasmaa oma hiljuti ilmunud raamatu pealkirjas “Jalgrattaga vabadusse” ütleb, põgeneti hobuste veetud vankritega, autodega, rongidega, purjepaatidega, aerupaatidega, kalapaatidega, sõjalaevadega ja võib-olla kasvõi ujudes”, alustas kõneleja oma ettekannet eestlaste põgenemisteekondade kirjeldusega, käsitledes kõne kestel vabadust nii ühikondlikust, riiklikust kui ka isikliku tahte vabaduse vaatepunktist.
“Olgem siis tänulikud ka täna, varsti käesoleval vabariigi aastapäeval, selle vabaduse eest, mis meil on ja mis meie kodumaal valitseb. Olgem väärtuslikud vabariigi pojad ja tütred. Elagu vabadus ja elagu 92-aastane Eesti Vabariik,” lõpetas Airi Vaga oma sisuka kõne.
Sõna võttis ka Seabrooki koguduse esimees Harry Virunurm, kes soovis kõigile head 92. aastapäeva, meenutades aastapäeva pühitsemisi aastaid tagasi, kui laulis laulukoor ja gaidid ning skaudid seisid lipuvalves. Harry Virunurm nimetas ka, et seabrooklased võivad Jumalat tänada nende oma kiriku eest, kus nad saavad ikka kokku tulla ja kanda edasi eesti keelt ja meelt.
Lõppsõna oli Helgi Viire poolt, milles ta tänas kõiki osavõtjaid, eriti pr. Airi Vagat väga huvitava ja sisuka kõne eest, samuti avaldas ta tänu õp. Markus Vagale. Aktus lõpetati eesti hümniga.
Ühine koosviibimine piduliku lõunasöögiga toimus Centertoni Country Club’is.
Külalisi oli rohkesti ning lõbus ja elav vestlus kestis hilise pärastlõunani.
Helgi Viire,
Seabrooki Eesti Seltsi sekretär
