Aime Jõgi, ajakirjanik
Et saada maailma vanimaks eestlaseks, tuleb elada neli, kaheksa või siis ka tosin aastat üle saja.
112 aastat vanaks elanud eestlase nimi oli Maria Tomson.
Ta sündis Nõo kihelkonnas kunagises Aru vallas 1853 ja suri 1966 Holstres, mis asub Viljandimaal.
Sellest rekordist on üle 50 aasta möödas.
Vanemaks kui Maria Tomson ei ole teadaolevalt elanud ükski eestlane.
Hiljuti hoidis vanima eestlase tiitlit 108-aastane Marta Kivi Raplamaal, ta suri 23. augustil.
Nüüd on maailma vanim eestlane temast kaheksa kuud noorem Illa Toompuu, kes elab Ameerika Ühendriikide idarannikul ja saab 108 kahe nädala pärast.
Nii ütleb Vikipeedia.
Ma ei oska hästi seletada, miks mind vanima eestlase tiitli edasikandumine ühelt eakalt järgmisele erutas ja miks ma seda fakti kontrollida tahtsin.
Vist seepärast, et kui keegi teeb silmad ette väga pika maapealse teekonnaga, asudes kandma tiitlit kõige-kõige, tuleb uurida, kes ta on ja mis on ta saladus.
Illa Toompuu nimi ei ole võõras ei välis- ega kodueestlastelegi ning tal on Tartuga oma seos.
105-aastasena tegi ta Eesti Rahva Muuseumile kingituse, annetades hoidlale hõbeehted, mida oli kandnud oma setu rahvarõivastega.
Seda sündmust märgib muuseumi ajaveebis video, kus näeb Illat ehete lugu jutustamas.
Samuti näeb seal Lakewoodi Eesti kogukonna üht esindajat Viiu Vandereri, kes kingituse Tartusse kohale tõi.
Kaelaehte ostis Illa 1940. aastal Tallinna vanakraamiturult.
Kuhiksõle valmistas talle aga Saksamaal põgenikelaagris üks Eesti päritolu kullassepp hõbelusikatest, mis 31-aastane Illa oli Tallinnast põgenemisel kaasa haaranud.
Illa on oma hõbeehteid kandnud kõikidel tähtsatel eestlaste üritustel nii New Yorgis kui ka Lakewoodis. Juba see lugu ise on kulda väärt!
Aga kuidas Illa Toompuul läheb? Kas ta on tervise juures nüüd, enne oma 108. sünnipäeva?
Püüdsin leida inimesi, kes aitaksid mul temaga ühendust saada.
Samal ajal püüdsin üle kontrollida, ehk elab siinsamas Eestis temast vanemaidki inimesi.
Nüüd on rahvastikuregistrist kinnitus olemas.
Tõesti, Kodu-Eestis ei ela ühtegi eestlast, kelle sünniaeg oleks varasem kui Illa Toompuul – 26. oktoober 1912.
Aga jah, mitte keegi ei saa mulle vanduda, et kuskil maailmanurgas ei ela veel mõnd nii vana eestlast, kuna ülemaailmset eestlaste sünni- ja surmaregistrit pole.
Aga sinna ei saa mina midagi parata. Saan vaid paluda teil märgata lugu Illa Toompuust, kelle temperamenti, sarmi ja saatust on mul nüüd pisut võimalik lugejatega jagada.
Lugu ilmus 2. oktoobril Tartu Postimehes.
