Külli Rannamäe foto
Pidades meeles Illa Toompuud tema 108. sünnipäeval, võttis Viiu Vanderer oma südameasjaks leppida kokku külastusaeg seeniorite koduga, et saaksime Illale austust avaldada ja õnne soovida.
Nii me siis saimegi kõik kokku esmaspäeval, 26. oktoobril kell 14:00, Illa ilusasti ootamas akna juures, naeratus näol, oma Happy Birthday peavõruga, uhkelt riietatud, soe tekk põlvede peal ja käes Aime Jõgi kirjutatud artikkel temast kui maailma vanimast eestlasest.
Vasakult: Viiu Vanderer, Helica DeShaw, sünnipäevalaps Illa Toompuu (tagaplaanil), Erik Must, Ülle Bucholz, Imbi Sepp. Külli Rannamäe foto
Seeniorite kodu juhatus oli niivõrd kena, et teades Illa päritolu, tellisid nad Eesti lipu, sinimustvalged õhupallid, Kalevi kommid internetist ja veel kasti Rootsi piparkooke “Anna’s”.
Nii pr Toompuu kui ka meie Lakewoodi Eesti Ühingu liikmed – Erik Must, Viiu Vanderer, Helica DeShaw, Imbi Sepp, Külli Rannamäe ja Ülle Bucholz olime hingepõhjani liigutatud.
Parimate soovidega andsime sünnipäevalapsele üle roosibuketi, Eesti kommikarbi ja värskelt ahjust tulnud koduse kohupiima-õunakoogi, kuna Illa ei ole suur kreemikoogi austaja.
Saime oma õnnesoovid edasi antud ja ka muidugi sünnipäevalaule lauldud, mille sekka mahtus ka Illa üks lemmiklauludest “Teele, teele, kurekesed”.
Ei saa ka mainimata jätta, kui suure tähtsusega on Illa elus ’’Vaba Eesti Sõna’’, mis sai talle ka ekstra kingitud.
Ta ootab meie ainukest eestikeelset ajalehte iga nädal, loeb selle otsast lõpuni läbi ning eriti meeldivad talle Jüri Estami poolt kirjutatud huvitavad artiklid.
Illa tahe on elada veel vähemalt 2 aastat, aga kui saaks, siis 80.
Meie visiit andis talle palju jõudu ja ta kutsus ikka tagasi külla ning ootab ka teisi oma endisi sõpru!
Nii, et ärgem unustagem meie kuldvara!
Palju õnne, kallis Illa Toompuu!
Helica DeShaw
Toimetusega võttis meie lehes ilmunud artikli peale ühendust ka pr Illa Toompuu sugulane, Eestis elav õe Agnese lapselaps, kes palus ka omalt poolt sünnipäevalast õnnitleda ning jagas meiega omi meenutusi.
“Oleme ka meie tädi Illaga paaril korral kohtunud: viimati ca 10 aastat tagasi Ehalate aias Kure tänavas.
Proua Illa, tol ajal peaaegu saja aastane, oli igati vitaalne, kuid kurtis, et hetkel ei ole sobilikku lauatennise partnerit, et korralikku tempot hoida.
Hommikuti tavatses ujuda ikka umbes kilomeetri.
Oli igati vaimukas ja karismaatiline. Veel mõned aastad tagasi elas ta üksinda majas ilma koduabiliseta.”
Vaba Eesti Sõna toimetus soovib Illale südamest õnne ja tervist!
