Pärast oma artiklit, milles ma kirjutasin setudest ja nimetasin eesti kõnekäändu, mis ütleb, et juudid nutavad, kui setud nende naabriteks kolivad, sain ma ühelt pettunud lugejalt kirja, kes nimetas mind juutide mainimise pärast rassistiks.
Kõigepealt ma muidugi vabandan nende ees, keda mu artikkel võis kuidagi riivata, aga see kõnekäänd ei ole minu väljamõeldis. Tegemist on eesti kõnekäänuga. Juudid on Eestis elanud juba neist aegadest peale, mil kaupmehed reisima hakkasid. Kui Eestis öelda kellegi kohta, et ta on juut, ei tähenda see halvustamist.
Minu esivanemad on pärit Viljandist, aga mulke kutsutakse Eestis valgeteks juutideks, sellepärast et nad on head ärimehed. Valge tähendab siin lihtsalt nahavärvi eristust, kuna eestlased on heleda ja juudid neist tumedama nahaga, ei midagi muud. Setudel on aga sama reputatsioon nagu mustlastel, kes kaasavad ebakindlaid kliente kiiremale tegutsemisele. Kui eesti üks paremaid telereportereid Vahur Kersna ostis endale Antsla lähedalt ühelt setult aida, ei tulnud ta selle pealegi, et müüja müüs sellesama aida ka ühele teisele mehele, ja Kersna jäigi ilma nii oma aidast kui rahast, ait ise jõudis Setumaalt otsaga Hiiumaale.
Igal rahval on oma positiivsed ja negatiivsed jooned. Meie aga peaksime suutma võtta nii mõndagi siin elus huumoriga ja olema natuke enam tolerantsed. Aristoteles ütles omal ajal, et kõik siin elus on suhteline. Olen selle seisukohaga täielikult nõus.
Dr Laura Schlesinger ütles ühes oma raadioshow´s, et ortodoksse juudi jaoks on homoseksualism jälestusväärne Leviticus 18:22 järgi ja seda ei või mitte mingil juhul andestada. Üks USA kodanik vastas talle internetis. Tooksin allpool ära mõned vastused talle, sest need on ühelt poolt naljakad, teisalt ka informatiivsed.
Kallis dr. Laura:
Tänan teid selle eest, et te olete inimesi õpetanud järgima Jumala seadusi. Kui keegi püüab kaitsta homoseksuaalset elustiili, siis ma tulevikus lihtsalt tuletan neile meelde, et Leviticus 18:22 ütleb selgelt, et tegemist on jälestusväärse asjaga. Debati lõpp.
Kuid ma vajaksin teilt siiski nõu selles, mis puudutab mõnd teist Jumala seaduse punkti ja seda, kuidas neid järgida.
1. Leviticus 25:44 ütleb, et mul võib olla orje, nii mees- kui naissoost, eeldades, et nad on ostetud naaberriigist. Minu sõber kinnitab, et see kehtib mehhiklaste, aga mitte kanadalaste kohta. Kas te võiksite asja selgitada? Miks ei või ma omada kanadalasi?
2. Ma tahaksin müüa oma tütre orjaks, nagu lubab Exodus 21:7. Arvestades tänase päeva hindadega, kui palju ma võiksin tema eest küsida?
3. Ma tean, et ma ei tohi olla kontaktis naisega, kui tal on päevad – Lev. 15:19-24. Küsimus on selles, kuidas ma seda teada saaksin? Olen püüdnud neilt küsida, aga enamus naisi võtab minu küsimuse peale kohe sisse kaitsehoiaku.
4. Mul on naaber, kes töötab sabati ajal. Exodus 35:2 ütleb selgelt, et talle tuleb määrata surmanuhtlus. Moraalselt peaksin ma ta ise maha lööma, aga kas ma peaksin siiski paluma politseil seda teha?
5. Minu sõber tunneb, et kuigi karpkalade söömine on jälestusväärne, Lev. 11:10, on see siiski vähem jälestusväärne kui homoseksuaalsus. Ma pole sellega nõus. Kas on olemas mingid jälestusväärsuse eri tasandid?
6. Lev. 21:20 väidab, et ma ei pruugi jõuda Jumala altari ette, kui mul on nägemisdefekt. Ma pean tunnistama, et ma kasutan lugemisprille. Kas minu nägemine peab olema 20/20 või on siin mingit järeleandmisruumi?
7. Ma tean Lev. 11:6-8 järgi, et surnud sea naha puudutamine teeb mu räpa-seks, aga kas ma võin siiski mängida pärast seda jalgpalli, kui ma panen kindad kätte?
Ma tean, et te olete neid asju sügavalt uurinud ja teil on siin suured kogemused, seega olen ma kindel, et te saate mind aidata. Teie suur austaja
James M. Kauffman, Ed. D., Professor Emeritus, Dept. Of Curriculum, Instruction, and Special Education University of Virginia
Viido Polikarpus
[email protected]