Sellise pealkirja all avaldas nädalalehe Eesti Ekspress peatoimetaja Priit Hõbemägi 8. juuli Eesti Ekspressis artikli, milles küsitakse, millal muutusid Vabadusõja Võidusamba tehnilistes tingimustes ette nähtud klaaselemendid odavat akrüülmassi sisaldavateks paneelideks? Kes sellele nõusoleku andis? Miks ei teadnud Kaitseministeerium sammast vastu võttes, millest ja kuidas on valmistatud seda katvad paneelid?
Nimelt avastas Riigikogu saadik Marek Strandberg, (kes on erialalt keemik), et Vabadussõja Võidusammast katvad plaadid, mis arvati olevat monoliitsest klaasist, koosnevad odavast akrüülmassist ja on vaid kaetud klaasiga.
Samas Tshehhi firmaga Sans Souci sõlmitud lepingu järgi peaksid sammast katvad plaadid tõesti olema klaasist, lepingu lisades olevas tehnilises spetsifikatsioonis (2008) on nii kirjas. Ekspress toob lühendatult artiklis ära ka samba idee autori Rainer Šternfeldi büroo nõuded samba klaaselementide kohta.
Eesti Ekspress: “Tallinna Tehnikaülikooli professor Urve Kallavuse ja Lembi-Merike Raado poolt 2010. aasta juunis antud arvamus samba klaasdetailidele kinnitab, et (tehnilistes tingimustes ette nähtud klaasplokkide asemel) on kasutatud kihilise ehitusega klaaspaneele, kus klaaslehtede vahel on klaasimurruga täidetud akrüülvaik, millel puuduvad kandeomadused. Klaaslehed on hermeetiliselt kokku liimitud. Kuid täitevaik ei täida kogu klaasleh-tede vahelist ruumi ja sisaldab õhumulle. Selle ma-terjali tehnilisele juhendile vastavalt aga ei tohi valmismaterjal sisaldada õhumulle.
Eksperdid märgivad, et nende käsutuses ei ole informatsiooni klaaspaneeli komposiitmaterjali viskoossuse ning termilise paisumise näitajate kohta ning seda infot on vajalik eraldi taotleda klaasi valmistajalt.
Lausa hämmastav on Vabadussõja Võidusamba tööde vastuvõtmise akt (Deed of Reception), mis kirjutati alla 19. novembril 2009. Selle dokumendi punkt 6. lausa jahmatab: Täitja (Sans Souci) ei ole esitanud tööde tellijale tehnilist informatsiooni, mis puudutab sammast katvate klaaspaneelide tootmist (kaasa arvatud selleks kasutatud materjale)!
Järelikult: ehkki Sternfeldi poolt esitatud tingimused nägid ette võimalikult monoliitsete, tugevdatud väliskihiga klaaselementide kasutamist, polnud Kaitseministeeriumil kuni samba vastuvõtuakti allakirjutamiseni aimu, millest ja kuidas sammast katvad paneelid on TEGELIKULT valmistatud!
Lepingule lisatud eelarve järgi maksti klaaselementide ja risti tootmise eest Tsehhi firmale Sans Souci 2 285 000 eurot ehk ligi 36 miljonit krooni. Tänaseks teame, et valgustus on lõplikult rivist välja langenud, klaasplaatide konstruktsioon õhumullide sisalduse tõttu kahtluse alla seatud, nurgaliistude kinnituse konstruktsiooni tuleb õnnetuste vältimiseks muuta.”
(EE kasutas artiklis Kaitse-ministeeriumi poolt lehele teabenõude alusel esitatud lepinguid.)
