Töötute arv on viimastel kuudel jõudsalt kasvanud, liginedes 60 000 inimesele. Millest palju ei räägita, on see, et tööturult eemal või äraelamiseks liiga väikse palga peal oli juba enne kriisi iga neljas tööealine eestimaalane.
Kui Eesti armastab end pidada igal rindel edukaks, siis esmapilgul näivad andmed seda kinnitavat: hiljuti avaldatud OECD raportis tuuakse välja, et Eesti on olnud viimasel kümnendil üks kiirema palgakasvuga riike. Paraku paljastab spetsiaalselt Eesti kohta tehtud uuring riigi suurima valukoha: palju räägitud tööturg ja tööturupoliitika on äärmiselt keerulises seisus.
Raportist selgus, et juba enne kriisi oli iga neljas tööealine inimene väga nõrgalt tööturuga seotud. OECD eufemism tähendab seda, et inimene kas ei töötanud üldse, käis ainult hooaja- või juhutöödel või sai siis nii väikest palka, et talle jäi ainult töölkäimise rõõm, kuid ära elada selle rahaga ei saanud. Nende inimeste arv oli 2018. aastal 200 000 – tol ajal Eesti majandus õitses ega möödunud päevagi, kui ettevõtted poleks tööjõupuuduse pärast kurtnud. Kuid sellegipoolest on Eestis pöörane hulk inimesi, kellel oli buumi ajalgi raske tööle saada, praegusest kriisist rääkimata.
Statistikaamet kinnitas, et lõppenud aasta viimases kvartalis langes vabade ametikohtade arv 16 protsenti ning ettevõtted saavad karistamatult esitada kandidaatidele pööraseid nõudmisi, näiteks otsis just üks Eesti advokaadibüroo sekretäri, kellel oleks teadusmagistri kraad ning kes vannuks piltlikult piibli peal, et tema elu unistus ongi elu lõpuni sekretäritööd teha. Pakutud palk oli naeruväärne ega küündinud Eesti keskmise lähedalegi.
OECD uuringus püüti aru saada, miks on Eestis selline olukord tekkinud, ning toodi välja kolm peamist põhjust: esiteks inimeste oskuste puudumine (2016. a. uuringu järgi oli 30% töötajatest oma ametikoha jaoks kas üle- või alakvalifitseeritud ja 35% töötas ametikohal, millega polnud nende kvalifikatsioonil mingit pistmist), teiseks pereliikme hooldamiskohustus (sellega on kimpus kaks kolmandikku 200 000 inimesest) ning kolmandaks ka migratsioonitaust.
Hooldamiskohustust peab OECD nii suureks mureks, et soovitab riigil muuta sotsiaalpoliitikat, et omastehooldus niigi vananeva rahvastikuga riigi parimas tööeas elanikkonda vähem pooks.
OECD kritiseeris ka Eesti töötukassa ja haigekassa rahastamismudelit ja nentis, et praegune olukord, kus headel aegadel makstakse sisse vähem ja halbadel rohkem, kuigi just siis on kulutusteks vaja raha kõige rohkem, ei lase piisavalt reserve koguda ning pole jätkusuutlik. Töötukassa rahastusmudeli muutmine oli ka eelmise valitsuse kavas, aga siis tuli kriis peale.
VES/Postimees
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu