Tallinna bussijaamas Võru bussi oodates ostsin Postimehe. Kuna olen üle 60 aasta vana, siis maksan pileti eest 70 krooni tavahinna 140 asemel. Ladaga seda maad edasi-tagasi sõites kuluks bensiini peale 600 krooni. Seeniorid saavad odavat piletit osta teisipäevast neljapäevani.
Põhjus, miks ma Tallinnas käisin, oli see, et anda panka sisse oma pensionitšekk, mis tuleb USA-st. Keegi sealses sotsiaalministeeriumis peaks mõistma, et välismaaga suhtlemisel on lihtsam ja odavam teha digitaalselt otseülekanne vastava maa panka. Juba aasta käin ma iga kuu siinses pangas ja annan oma tšeki sisse, aga ikka ei oska keegi sellega midagi peale hakata. Pole ju sel paberil isegi mitte mõnda USA panga nime, vaid lihtsalt United States Treasury. Iga kord helistab teller oma ülemusele, kes ka kahtleb selles, mida nüüd tegema peaks. Kui lõpuks kõigil selgus käes on, läheb see mulle maksma 30 dollarit, et raha oma arvele deponeerida. Alles kolme kuni viie nädala pärast laekub raha ka tegelikult arvele.
Ja nüüd lehte lugedes mõtlesin ma kohe ühe filmi pealkirjale – „The Gods Must Be Crazy!“. Loe millist artiklit tahad, kõik tundusid arutud. Näiteks see, kus räägiti, et Kanadas olevat arstid nõudnud, et geid ei tohi doonoriteks hakata. Sealne geiühiskond on tõusnud tagajalgadele, sest nende veri polevat väärtuslik teistega võrreldes. Keegi Kanada arst vastas vaimukusega, et kui gei ei ole seksinud 33 aasta jooksul, siis on kindel, et tema veres ei ole HIV-viirust. Nemad muretsevat nende eest, kes verd saavad, mitte aga doonorite tundeelu pärast.
Järgmiselt leheküljelt loen: Saksa pankur pidi ametist tagasi astuma, kuna ta kirjutas oma raamatus, et juutidel on üks spetsiifiline DNA geen. Mis siis selles halba saab olla?! Kui keegi käiks välja mõtte, et eestlastel on üks kindel ja eriline DNA geen, mida teistel rahvastel ei ole, oleks see minu meelest täitsa vahva! Kuidas saaks mina kui eestlane tunda end seetõttu solvatuna?
Economist süüdistas Prantsuse presidenti tema otsuse pärast saata välja tuhanded kodutud mustlased. Samas kirjutatakse, et Sarkozy valiti just sellepärast presidendiks, et ta julgeb võtta vastu ebapopulaarseid, kuid vajalikke otsuseid. Kas pole siis käesolev otsus, mis puudutab mustlasi, ebapopulaarne, kuid majanduslikus mõttes vajalik?
Hiljuti lugesin uudist selle kohta, et Rootsi on majanduslikes raskustes esimest korda oma sotsialistliku ajaloo jooksul, sest 10% tema elanikkonnast on hiljuti sinna kolinud immigrandid, kes elatuvad sotsiaalabist.
Viimasel ajal on lehtedes olnud palju juttu innukast usufanaatikust Floridas, kes soovis põletada koraani protestiks mošee ehitamise vastu Maailma Kaubanduskeskuse memoriaali lähedale. Selle asemel et seda hullu ignoreerida, tegeles kogu rahvas tema ja tema ideega, isegi kaitseminister, välisminister ja president rääkisid temast. Kogu USA valitsus oli põlvili seda meest palumas, et ta oma hullu kava täide ei viiks. Aga islamistidel on jälle võimalik kasutada uut ettekäänet kas või Ameerika lipu põletamiseks, kui mitte veel hullemaks.
Lõpuks lugesin ma, et enamus kohtuotsuseid Eesti kohtutes tehakse kokkuleppe teel prokuröriga, nii et kohtuasjad ei jõuagi kohtusaali. See pidavat olema halb. Minu meelest aga ongi ühiskonna esmane ülesanne probleemid lahendada ja seda ilma vägivallata. Mitte alati pole tähtis teada saada, kes on süüdi ja kes mitte.
Sageli paistavad asjad hullemad, kui nad tegelikult on. Ja kui me paneme ühte patta kõik konfliktid, uputused, orkaanid ja mussoonid ning segame need kristlaste, juutide, moslemite, hindude ja mustlastega, siis tundub tõesti, et jumalad on vist arust ära.
Viido Polikarpus
