Merike Barborak
Eelmises Vaba Eesti Sõnas (20. jaanuar 2022) ilmus piiskop Thomas Vaga südamlik mõtisklus jõulude olemuse üle. Muuhulgas kirjeldas piiskop Vaga ka ehmatust, mis teda valdas, nähes aastalõpu lastelehes ilmunud pilti New Yorgi Eesti Kooli jõulupeolt, mida lisaks traditsioonilisele jõuluvanale külastas ka vana kombe kohaselt jõulusokk.
New Yorgi Eesti Kooli eesmärk on eesti keele ja eesti kultuuri õpetamine. Eesti kultuuri üheks osaks on muuhulgas ka rahvakultuur – meie kombed, traditsioonid, muusika, tants, toidud. Eesti rahvakalender on kirju põnevatest tähtpäevadest – tuntumad ja rohkem tähistatumad neist ilmselt jaanipäev, mardi- ja kadripäev, jõulud – ja sama põnevatest kommetest, mis nende pühadega kaasas käivad.
Kahjuks kipuvad need lõbusad traditsioonid unustusehõlma vajuma nii siin- kui sealpool ookeani. Eestis on kergem alal hoida nii mardisantimise või sõnajalaõie otsimise kommet – kuigi ka seal kipuvad kommertslikud pühad asendama vana ja armast – aga kui paljud eestlased USA-s suudavad või tahavad jälgida vanu kombeid? Kord aastas lauale ilmuv verivorst koos hapukapsaga ei suuda täita seda lünka.
Siinkohal tulevadki mängu eesti organisatsioonid, kes aitavad meil eestlust ja eesti kultuuri alles hoida. Kui Eestis kohtab igal nurgal kaerajaani või setu laulikuid ja rahvuskultuur on kättesaadav kõigile, siis meie siin peame eesti kultuuri märksa jõulisemalt ellu viima, et lastele jääksid muus infomüras meelde need kombed, millega meie üles kasvasime.
Paratamatult on enamikel rahvastel kristlikud traditsioonid läbi põimitud vanade kommetega. Ja need kombed muutuvad läbi aegade kohanedes uue maailmapildiga. Ma ei tea, kust jõulusoku idee Eestisse jõudis, aga kindlasti ei vastandu jõulusokk tänapäeval (ega ka sada aastat tagasi) jõulude helgele ja kristlikule poolele. Pigem oli tegemist lõbusa ajaviitega pimedal ajal, kui õues talutööd tehtud ning noori igavus vaevas. Ja võin kinnitada, et meie kooli jõulupeole ilmunud jõulusokk jäi lastele meelde. Nii mõnigi neist läks koju ja rääkis õhinal, kuidas naljakas ja natuke hirmus sokk neile ube jagas ning vanavanavanemateaegseid mänge õpetas.
