2022. aasta Eesti riiklikud kultuuri elutööpreemiad pälvivad Linda Madalik, Jaak Kangilaski ja Mati Sirkel. Spordi elutööpreemia laureaadid on Kaarel Zilmer ja Mart Siliksaar.
„Kultuuri- ja spordipreemiad on iga-aastane tänu ja kõrgeim tunnustus, mida valitsus saab kultuuri- ja spordirahvale anda. Preemiate saajad on inimesed, kes on aidanud enda tegevusega muuta Eestit suuremaks, innustanud uusi põlvkondi ning loonud rõõmu selle üle, et ka väike rahvas on võimeline konkureerima võrdsena suurte seas,“ rääkis kultuuriminister Tiit Terik. „Suur tänu ka kõigile preemia kandidaatidele – ainuüksi selles nimistus olemine tähendab valdkonna sügavaimat kummardust,“ lisas ta.
Kultuuripreemiad
Elutööpreemia laureaat, kunstiajaloolane Jaak Kangilaski on kunstiteaduse väljal töötanud alates 1963. aastast. Ta on arvukate kunstiajaloo raamatute ja artiklite autor. Esitajad toovad välja, et Kangilaski on tänapäeva Eesti üks nimekamaid kunstiteadlasi, teenekamaid kunstiajaloolaste ja kunstnike õpetajaid ning kunsti populariseerijaid. Ta on kirjutanud mitmeid kunstiajaloo õpikuid ja ülevaateteoseid ning andnud suure panuse kunstiajaloo õpetamisel mitte ainult ülikoolides, vaid ka kooliõpilastele. Tema esitajad elutööpreemia kandidaadiks olid Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti Kunstnike Liit ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing.
Elutööpreemia laureaat, arhitektuuriakustik Linda Madalik on panustanud mitmete Eesti märgiliste ruumide ja oluliste kultuurihoonete akustilistesse lahendustesse, samuti tulevaste arhitektide õpetamisse. Esitajate sõnul on tema igapäevatöö väärtus hindamatu ning Eesti oludes asendamatu. Madaliku tööde hulka kuuluvad teiste seas Estonia ooperiteatri reno-veerimine, Pärnu ja Jõhvi kontserdimajad, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uus kontserdi- ja teatrimaja, Eesti Rahva Muuseum, Arvo Pärdi keskus ning Viljandi Ugala renoveerimine. Linda Madaliku kandidatuuri esitasid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kontsert, Tallinna Tehnika-ülikool, Eesti Muusika-koolide Liit, Heino Elleri Muusikakool, Arvo Pärdi Keskus, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Tallinna Tehnika-kõrgkool, Eesti Sisearhitek-tide Liit ning Pimedate Ööde Filmifestival.
Elutööpreemia laureaat, tõlkija ja literaat Mati Sirkel on vahendanud üle poolesaja tippteose saksa, inglise, rootsi, uuskreeka ja hollandi keelest. Esitaja toob välja, et tänu Sirkelile on eesti keeles tervikuna olemas romaanid, mille autoreid ja pealkirju võib paljudes teistes keeltes leida kirjandusleksikonides või antoloogiates. Samuti on Sirkelil esitaja sõnul kaalukaid teeneid eesti kultuuri kaitsmisel ja edendamisel laiemas plaanis – tänu tema initsiatiivile on meil teiste institutsioonide seas Autorihüvitusfond ning Eesti Kirjanduse Keskus. Elutööpreemia kandidaadiks esitas ta Eesti Kirjanike Liit.
Iga kultuuri elutööpreemia suurus on 64 000 eurot.
Riiklikke kultuuri aastapreemiaid antakse välja viis. Need pälvivad Kertu Moppel lavastajatöö ja Juhan Ulfsak peaosatäitmise eest Eesti Draamateatri lavastuses „Mefisto“, prosaist, tõlkija ja orientalist Rein Raud 2021. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest ning muusik Taavi Kerikmäe väljapaistvate loominguliste saavutuste eest 2021. aastal. Aastapreemia pälvivad ka Kadi Polli ja Linda Kaljundi kuraatorinäituse, Kumu uue püsiekspositsiooni „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ eest“ ning linnaehitusliku uurimuse „Lõpetamata Linn“ meeskond uurimuse, uurimust kokkuvõtva näituse ja raamatu eest.
Aastapreemia suurus on 9600 eurot, loomingulise kollektiivi puhul läheb preemiasumma jagamisele.
Spordipreemiad
Elutööpreemia laureaat, spordipedagoog Kaarel Zilmer on Eesti suusaspordi arendaja ja eestvedajana. Ta on aastaid töötanud eri ametikohtadel ülikoolides ja Eesti Suusaliidus, tegutsenud suusakoondise juhina mitmel maailmameistrivõistlusel ja Nagano olümpiamängudel ning olnud Tartu suusamaratoni ja Otepää maailmakarikaetapi korralduskomitee liige. Tema kandidatuuri esitas Eesti Suusaliit.
Elutööpreemia laureaat, 54-aastase staažiga treener Mart Siliksaar on Eesti sulgpalli arendaja ja valdkonna eestvedaja. Ta on Eesti suurima sulgpalliklubi Triiton asutaja, kus harjutab üle 500 eri vanuses sulgpalluri. Siliksaare juhendamisel treenib praeguseni suur osa Eesti paremikust, kes on saavutanud häid tulemusi mitmetelt rahvusvahelistelt võistlustelt. Tema edukaim juhendatav on praegu Kristin Kuuba, kes saavutas 2021. aastal olümpiamängudel 15. koha ja võitis kaks maailmakarikaetappi. Siliksaare kandidatuuri esitas Tartu Linnavalitsus.
Kummagi elutööpreemia suurus on 64 000 eurot.
Riiklikke spordi aastapreemiaid antakse välja kuus. Preemiad pälvivad epeenaiskond kuldmedali eest Tokyo olümpiamängudel ning Katrina Lehis, kes võitis mängudel pronksmedali. Aastapreemia pälvib ka Rasmus Mägi, kes saavutas olümpiamängudel 400 meetri tõkkejooksus 7. koha, samuti ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistluste hõbemedalist Eneli Jefimova, WTA finaalturniiri finalist ja nelja WTA turniiri võitja Anett Kontaveit ning Raul Kudre, kes oli Eestis toimunud suusaorienteerumise maailmameistrivõistluste, juunioride maailmameistrivõistluste ja noorte Euroopa meistrivõistluste peakorraldaja.
Ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot, võistkonna puhul läheb preemiasumma jagamisele.
Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi 104. aastapäeva eel, 23. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemia saalis koos riiklike teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga (vt 5.lk).