Politsei ja piirivalveamet (PPA) hakkab alates uuest aastast Eestis elavatele välismaalastele, kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud, isikutunnistuse asemel välja andma uut liiki dokumenti ehk elamisloakaarti, ühtlasi muutuvad ka Eesti ja EL kodanike isikutunnistuse kujundus ja turvaelemendid.
Praegu kannab riik elamisloa andmed välismaalasele väljaantavale isikutunnistusele ning kleebisena tema reisidokumenti, kuid 1. jaanuarist lõpetatakse see praktika ning elamisloaandmeid hakatakse kandma ainult uuele isikut tõendavale dokumendile ehk elamisloakaardile. Kaart väljastatakse vaid nendele välismaalastele, kes elavad Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel ning kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud.
Elamisloakaardi vorm on kehtestatud Euroopa Nõu-kogu määrusega ning selle väljaandmine on kõigile liikmesriikidele kohustuslik hiljemalt järgmise aasta 20. maist, teatas PPA.
Elamisloakaardile hakatakse kandma ka sõrmejälgi, mille andmiseks peab välismaalane elamisloa, -õiguse või elamisloakaardi taotlemisel või pikendamisel isiklikult pöörduma PPA prefektuuri teenindusse või Eesti välisesindusse.
Eestis väljaantava elamisloakaardiga on samaväärselt isikutunnistusega võimalik kasutada e-teenuseid, tuvastada isikut elektroonilises keskkonnas ja anda digitaalallkirja.
Elamisloakaart kehtib kuni viis aastat, kuid mitte kauem kui välismaalasele välja antud elamisluba või elamisõigus. Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele jätkatakse isikutunnistuse väljaandmist ning neile elamisloakaardi väljastamise alustamine muudatusi kaasa ei too. Samuti ei mõjuta uue kaardi väljaandmine varem väljastatud dokumentide kehtivust.
Teise muudatusena uuendatakse turvalisuse ja võltsimiskindluse tagamiseks alates 1. jaanuarist isikutunnistuse kujundust ja turvaelemente. Isikutunnistuse funktsionaalsust ei muudeta, seega ei too uuendused tavakasutaja jaoks e-teenuste kasutamisel olulisi muutusi. Isikutunnistuse taotlejatelt sõrmejälgi ei võeta.
Kuna uued turvaelemendid isikutunnistusel ja sõrmejäljebiomeetria kasutuselevõtt elamisloakaardil suurendavad mõlema dokumendi tootmiskulusid, muutuvad ka nende dokumentide riigilõivu määrad. Uued määrad selguvad pärast rii-gilõivuseaduse muudatuste vastu võtmist riigikogus.
BNS