märtsi seisuga on Eestisse jõudnud 12 488 Ukraina kodanikku ja nende pereliiget, nende seas 4251 last. Päevas saabub keskmiselt 1800 põgenikku ja mingeid piiranguid nende saabumisele viisa-vabaduse tõttu pole.
Suurem osa praegu saabunutest on tulnud siia oma lähedaste juurde. 3000 inimest on transiidil. Riiklikult ettevalmistatud majutusteenust on vajanud ligi 2000 inimest, nende seas 472 last.
Alates 9. märtsist kehtib Eestis kord, kus sõjapõgenikud saavad taotleda ajutist kaitset. Seda kasutati esimese päeva jooksul väga aktiivselt. Ajutise kaitse staatus annab ligipääsu kõikidele teenustele, saada elamisloa ühe päevaga, pääseda tööle, minna kooli või lasteaeda ning saada ravikindlustuse samadel alustel nagu Eesti inimesed.
Siseminister Kristian Jaani mainis 10. märtsil kohtumisel EKRE fraktsiooni saadikutega, et Eestisse võib saabuda kuni sada tuhat Ukraina põgenikku. Arvestades, et Eestis elas sõja alguse hetkel alaliselt või ajutiselt umbes 26 000 ukrainlast, siis kui igaüks neist toob Eestisse oma pereliikmed, võib põgenike koguarvuks saada 75 000-100 000 põgenikku.
Kristian Jaani toonitas, et kuna Eesti ja Ukraina vahel on viisavabadus, siis võivad ukrainlased riiki tulla täiesti vabalt, kusjuures neil on õigus riigis viisaga viibida 90 päeva. Praegu Euroopa Liidus kehtestatud direktiivi kohaselt ei pea pärast 24. veebruari saabunud ukrainlased seejärel riigist lahkuma – ajutist kaitset taotledes võivad nad Eestisse jääda kuni aastaks ja seda on võimalik pikendada kolme aastani.
VES/meedia
Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest linna elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 000 elanikku jäi ilma oma kodudest. Hävis rahvussümbol Estonia teater ja vanalinn sai rängalt kannatada Harju tänava piirkonnas.
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu