New Yorgi Eesti Majas toimunud 50. Eesti kultuuripäevadel kanti ette Tõnu Kõrvitsa uus heliteos Ain Angeri, Martin Kuuskmanni ja Kristjan Randalu esituses. Anger ja Kuuskmann jagasid selle sündmuse kontekstis mõtteid rahvusringhäälinguga.
Kontserdiks Eesti majas harjutati vaid kaks päeva. “Ülemäära ei tohi proove teha, midagi tuleb lavale ka jätta,” ütles Kuuskmann.
Muusikuid intervjueerinud Vikerraadio saatejuht Kirke Ert, kes kontserdil isiklikult viibis, pani tähele, et kõlanud eesti autorite teoseid kuulas publik üldjoontes rahulikult. Kuid Peep Sarapiku “Ta lendab mesipuu poole” kõlades pühkisid saalis pisaraid ka need väliseestlased, kelle puhul hiljem selgus, et nad eesti keelt ei kõnelegi.
Ain Anger ja Martin Kuuskmann endid väliseestlasteks ei pea. Kuigi Kuuskmann on elanud väljaspool Eestit 32 aastat, ütleb ta, et väliseestlase mõistet oleks tema puhul kummaline kasutada, eriti kaasaja kontekstis, kuivõrd kõik inimesed on mobiilsed.
“Kui ma olen Eestis, käin Nõmme metsas hingamas mändide ja sambla lõhna. Ja ma ei luiska, kui ütlen, et katsun mände ja sammalt ja mulda,” ütles Kuuskmann, meenutades kodumaa võlu. Ain Anger lisas, et eriline koju jõudmise tunne tabab teda juba Tallinna lennujaamas. “Seda ei unustata. See ongi kõige tähtsam.”
Ain Anger elab Viinis, aga töötab ka New Yorgis Metropolitan Operas. “Eks MET Opera on suur asi, aga samas nagu ikka. Tuled lavale paremalt, lähed vasakult,” ütles ooperilaulja, lisades, et selgelt on MET Operas suurepärane akustika. Uurides Angerilt, kui palju erineb töö tippsaalis kontserdi andmisest Estonias, mille akustika saatejuhi sõnul “ei ole kõige parem”, vastas muusik otsekoheselt: “Seal ei ole isegi “mitte kõige parem”, vaid on üks viletsamaid. Loodan, et saame ikka uue saali.”
Martin Kuuskmann elab Ameerika Ühendriikides, aga viibib vaimses mõttes ka Eestis. “Eestlane olen ja eestlaseks jään. Tuleb lihtsalt Eestiga pidevalt kontakti hoida. Paraku mina ei saa kodumaale tagasi kolida, sest Ühendriikides on minu pere, elamine ja töökoht ülikoolis. Aga proovin Eestiga olla seotud nii palju kui võimalik. Proovin Eesti muusikat arendada ja mängida, muusikutega koostööd teha. Ideaalsemat võimalust, kui praegu Aini ja Kristjaniga, ei oleks ette kujutada osanudki,” sõnas Martin Kuuskmann. Ta lisas, et on juulis Pärnus muusikafestivalil.
Ain Anger ütles, et jõuab kodumaale tihti. “Vähemalt kaks esinemist aastas teen Eestis,” tuues välja, et aprillis etendub Mozarti ooper “Võluflööt” tema sünnikohas Saaremaal. Teos on kohandatud lastele ja selle tõlkis Leelo Tungal. Anger pidas oluliseks rõhutada, et teos on tõepoolest mõeldud Saaremaale ja ta ei too ooperit sinna mandrilt. “See on Saaremaa enda produktsioon, mitte nii, et pillid kotti ja jälle minema.”
Mõeldes oma koha üle maailmas ajal, mil tunnistame inimsusevastast kuritööd Ukrainas, aitavad Angeril ja Kuuskmannil oma tööle keskenduda nende pikaajalised veendumused. Kuuskmann ütles, et inimene ei tohi muutuda kärsituks: “Tuleb ennast valitsedes edasi sõuda. Kartmisega ei jõua kuskile. Kuigi mul on siit kerge rääkida. Loomulikult tunnen mure, eriti mõtlen sellele öösiti.” Ain Anger tõi esile, et raske aeg on näidanud, et Euroopa on ühtsem, kui oleks ehk arvanud. “Aga on vaja tarkust ja veel rohkem koostööd.”
Kuula täispikka intervjuud siit:
https://tinyurl.com/2dfabwke
Martin Kuuskmann (s. 1971) on kahekordne Grammy nominent, Denveri Ülikooli fagotiprofessor ja hinnatud solist.
Ain Anger (1971) on esimese eestlasena saanud Kammersängeri tiitli, mis on kõrgeim ooperilauljatele antav tunnustus Austrias ja Saksamaal.
