Ei tea küll, kui kõrgelt hinnatakse USA spordimaastikul võrreldes teiste aladega discgolfi ehk suupärasemalt kettagolfi, ometi on ühe eestlannast profi saavutused Ameerikas siinkohal kiitmist väärt.
Pärnulanna Kristin Tattar (29) on mitmendat aastat elukutseline kettalennutaja, kelle seniste saavutuste sekka kuulus Euroopa meistrivõistluste hõbe. Mullu küündis ta USA turneel mitu korda suurte turniiride esikolmikusse, tänavu oli veebruaris-märtsis USA profituuril viis korda poodiumil ja aprillis võitis 2021. aasta maailmameistri ameeriklanna Catrina Alleni ees ühe kõrgeima tasemega turniiri. Peos oli teinegi võit Alleni ees, kuid viimane rada läks Kristinil aia taha.
Pärisgolfi väljakuid on Eestis kümne ringis, ketta-golfiradu väidetavalt juba 200 kanti. Discgolf kui igaühele kättesaadav on järjest popim (nädal tagasi läks Järva-Jaanis 100 korvi maratonile 384 kettalennutajat!) ja nii kerkib esile ka talente. Nii tegi alles 17aastane Matthias Villota hiljuti Balti meistrivõistlustel tuule alla ka kõigile täiskasvanuile, tema võibki olla Eesti järgmine kettagolfiproff.
Eestis laseb mõnusaks õues võistlemiseks sobiv kevad end veel oodata, ometi on kergejõustikuhooaeg juba otsast alanud. Tegemist on nii-öelda kahe küüruga kaameli ehk nii Euroopa kui maailmameistrivõistluste suvega. Sportlastel pole kerge kaht vormitippu tulemuseks lihvida, ent õnneks eestlastel on, kellele loota ja kaasa elada. Kümnevõistlejaid alates end hiljuti USAs Knoxville’is 8405 punktiga nädalaks maailma edetabeli liidriks tõstnud Janek Õiglase, aga samuti EM- ja MM-normid täitnud Johannes Ermi, Karel Tilga, Maicel Uibo, Hans-Christian Hausenbergi ja veel mitme 8000 punkti mehega on meil rohkem, kui suur-võistlustele peale lastakse. Karl-Erik Nazarov oli sprindis sise-MMil neljas, Tokyo olümpia 400 m tõkkejooksu finalist Rasmus Mägi on hooaja eel heas vormis, maratonijooksjate kolmik rihib EMil võist-kondlikku medalit, suure huviga ootab Eesti spordiüldsus tagasi MM-hõbedast odameest, üle 90 meetri visanud Magnus Kirti. Lisaks veel järgmine põlvkond, USAs studeerivad teivashüppaja Marleen Mülla (Eesti rekord 4.42) ja kaugushüppaja Lisanna Ilves, mitmevõistlejad, äkki kusagilt eikuskilt välja ilmunud kõrgushüppeneiud jt. Ei ole enam medalimasin Gerd Kanterit, aga loodus tõesti tühja kohta ei salli.
Jätkuvalt on heas hoos Eesti kaks tenniseässa Anett Kontaveit ja Kaia Kanepi. Tõsi, Billie Jean Kingi karikavõistlustel nad Eesti eest ei mänginud, Eesti naiskond kaotas kõik kohtumised ja kukkus üle pika aja teise liigasse. Ometi tuleb kiita Anetti maailma naistennise päris tipus kindla püsimise eest ja eriti Kaiat, kes on vaatamata vanusele (36) suutnud nii motivatsioonilt kui füüsiliselt noor püsida, taset ehk tõstagi ja endiselt kõigile valus vastane olla. USA Charlestoni WTA500 turniiril küpsetas Kanepi (WTA 53.) ära mitu WTA edetabeli esisaja mängijat, Madridi WTA1000 taseme turniiril jõudis kahe mänguga põhitabelisse ja alistas ka seal kaks vastast, kaotades lõpuks WTA 14. numbrile Jessica Pegulale.
Anett Kontaveit (endiselt WTA 6.) jõudis Stuttgardi WTA500 turniiril kaheksa parema sekka, kus kaotas kolmes setis endast kaks kohta kõrgemal seisvale valgevenelanna Arina Sabalenkale. Sellega sai läbi tema 22-mänguline sisehallivõitude seeria (maailmas viimase 30 aasta kolmas tulemus). Madridi turniirist Kontaveit puhkust nõudvale väsimusele viidates loobus.
Foto: Martin Ahven
Tennisenaistega seoses veel niisugune uudis, et Kanepi ja Kontaveit pandi Eestis margiplokile. Mõlemad mängusituatsioonis võitleja ilmega, mitte mingid ilupildid. Tegemist on teisegi traditsiooni murdmisega – varem Eestis eluajal sportlane margile pole saanud, kui ta just olümpiamedalist ei ole.
Aga mõni sõna ka mootorite maailmast. Endiselt, ehkki küll pidevate tehniliste altminekute ja sõiduvigade süül järjest vähem, huvitab Eesti rahvast, kuidas läheb 2019. aasta autoralli maailmameistritel Ott Tänakul ja Martin Järveojal. Tänavu sõidetakse ralli-MM esmakordselt nii bensiini kui elektrit kasutavatel hübriidajamiga autodel ja nagu uued asjad ikka, on need alguses ebakindlad.
Tänak katkestas Monte Carlos, sai Rootsis punktikatse eest viis silma, oli viimati Horvatias teine. Kalle Rovanperäl on liidrina 76 punkti, Tänakul, keda eksilmameistrina ei rahulda vähem kui tiitel, viiendana 27 punkti. Vahe on suur, aga tänavuses MM-sarjas on ees veel tervelt kümme rallit, sealhulgas Eestlaste maiuspala Lõuna-Eestis ja Tartumaal. Huyndai ja Tänak-Järveoja võivad veel asjalood enda kasuks keerata!
Tublisid roolikeerajaid on eestlaste seas teisigi. Hiljuti liitus Martin Rump kuulsa Le Mans sarjaga ja tegi seal ka debüüdi. Hitechi meeskonnas F2 vormelisarja sõi-tev Jüri Vips, kes on Red Bulli ametlik varupiloot ja võib ükskord ka võistlusel F1 auto rooli saada, teenis F2 MMi võidusõitudel kaks poodiumikohta. Saanuks neid ehk rohkemgi, poleks tehnika alt vedanud ja mees ise sõiduvigu teinud.
Euroopa kaardile pääses väike Sõmerpalu, kust on kasvanud 30 aasta jooksul terve plejaad Leoki nime kandvaid motokrossimehi, kus on nüüd Euroopa suurim sisekrossihall ja kus peeti hiljuti Vana Maailma superkrossi meistrivõistlused. Mõni medal jäi nii-öelda näppude vahele ka Leokitel.
Paar aastat tagasi loodi Eesti spordi virtuaalne Kuulsuste Hall. Esmalt valiti sinna 50 läbi aegade teenekaimat ja tänavu sai selle au osaliseks veel neli spordikuulsust. Neiks on suusatamise maailmameister ja olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi, sõudmise maailmameister ja kahekordne olümpiamedalist Jüri Jaanson, kümnevõistluse olümpiakuld Erki Nool ning postuumselt Harald Tammer. Viimane kui spordi edendaja, Eesti esimese spordilehe peatoimetaja, spordijuht ja muuseas ka 1922. aastal Tallinnas Estonia teatris peetud tõstmise MM-võistluste medalimees.
Enn Hallik
