14. juuni varahommikust kuni hilisõhtuni meenutas Tallinnas Vabaduse väljakul avatud „Pisarate vagun” eesti luuletajate loomingu toel 81 aasta möödumist sellest, kui Nõukogude okupatsioonivõimud küüditasid Eestist kümme tuhat inimest.
Raudteele paigutatud vagun, suunaga itta, sümboliseerib ühte 490st küüdivagunist, mis on täitunud „küüditatute pisaratega“. Pooled pisarad on seekord Ukraina lipuvärvides.
Kõik materjalid, mida installatsiooni valmistamisel kasutati, on ringlussevõetud materjalidest või korduvkasutatavad.
Ühe lühikese suveöö jooksul 14. juunil 1941. aastal kisti oma kodudest 10 205 inimest ja küüditati ilma igasuguse kohtuotsuseta loomavagunites tuhandete kilomeetrite taha Siberi viletsusse. Ohvrite hulgas oli 132 alla aasta vanust ja ka vagunis sündinud last, 1378 kuni seitsmeaastast last, 15 üle 80 aastast rauka, kellest vanim oli 87 aastane. Enamik nii väikelastest kui vanuritest suri järgneval aastal, paljud juba pikal teekonnal loomavagunites.
1940. aasta juunis okupeeritud Eestist voogas kümne aasta jooksul üle viis küüditamislainet. Nende käigus viidi Nõukogude Liidu kaugetesse ja vähearenenud piirkondadesse umbes kolmkümmend viis tuhat inimest.
Jüri Üdi, Marie Underi, Henrik Visnapuu, Kalju Lepiku ja Thavet Atlase luuletustes kajastuvad küüditamine, sellega seotud traumad ning küüditamisohvrite mälestamine läbi aastakümnete ja erinevate olude nii kodu- kui välis-Eestis.
Luuletusi esitasid näitlejad Kersti Kreisman, Helena-Maria Reisner, Merle Palmiste, Kaspar Velberg ja Rein Oja. Muusikalisi meenutusi esitas Toomas Lunge. Esitusi saab vaadata lingilt juunikuuditamine.eihr.ee
Küüditamise mälestuspäeva tähistati ulatuslikult kogu Eestis. Mälestuspalvus Läänemaal toimus Haapsalu Toomkiriku ristimiskabelis, mälestusüritused leidsid aset Rakveres Okaskrooni mälestusmärgi juures, represseeritute mälestusmärgi juures Võrus, Põlva ja Veriora raudteejaamades. Pärnus pandi pärjad Leinaparki ja küüditatute mälestusmärgi “Risti Rist” juurde. Pärgi ja küünlaid asetati ka Hiiumaal Lehtma sadamas küüditatute mälestuskivile ning Viljandi mõisapargis asuva mälestuskivi juurde.
Tallinnas panid Tallinna Memento esindajad pärjad ja lilled Linda kivi jalamile. Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali nimekoridoris avati uued nimetahvlid ning toimus mälestuskontsert ja -tseremoonia.
Allikas: https://juunikuuditamine.eihr.ee/
Samal teemal ka 5. lk ja 10. lk
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu