Arva siis veel, et oled hirmus tark! Kui minagi sain lõpuks eurokalkulaatori – sellise väikese kalkulaatori, mille abil saad vaadata euro ja krooni vahelist kurssi – ei pidanud ma seda asjapuud vajalikuks, niikuinii ei loe ma ka kunagi kaasa pandavaid buklette. Püüdsin selle oma naabrilastele sokutada, aga nemadki polnud asjast huvitatud, sest sellel ei saa arvutimänge mängida.
Minu naaber Veikko, kes on autojuht, rääkis mulle, et ta oli teinud soomlastele väikseid töid, mille eest sai 60 krooni tunnis, aga nüüd pakuvad nad talle kaks eurot tunnis! Tema meelest peavad soomlased meid kõiki maamatsideks, kes arvutada ei oska.
Uusaastaööl vaatasin ma televiisorist kogu seda tralli euro saabumise ümber. Pidin jääma maale, et hoida teed lumest puhtad, muidu oleksime kõige täiega lume alla mattunud ja poleks enam tallu sisse ega sealt välja pääsenudki.
Mul on hea meel, et me oleme lõpuks ühinenud euroga. Olen täiesti kindel, et see toob meie majandusele uusi tuuli, toob ka palju turiste. Juba sel aastavahe-tusel oli Eestis rekordiliselt palju vene turiste.
Kui meie tee 2. jaanuaril sahaga lahti lükati, sõitsin ma oma Ladaga Antslasse, et bensiini osta, sest kütusenäit oli vilkunud juba mitu päeva. Bensiinijaamas taht-sin ma 200 krooni eest kütust tankida. Äkki ma märkasin, et numbrid, mis hinda näitasid, olid täiesti erinevad nendest, mida ma olin harjunud nägema! Ja nüüd ei olnud mul aimugi, kui palju on 200 krooni eurodes ja mitu liitrit kütust ma saan osta. Teadsin, et kui mu pension ei ole veel arvele laekunud või kui mu USA pensionitšeki arvele kandmine seisab eurodeks konverteerimise tõttu, siis lük-kab kassaaparaat mu kaardi ju tagasi! Seal bensiinijaamas sain ma aru, et kõik need selgitavad jutud euro tuleku ümber, tutvustused, hoiatused etc. olid tõesti vajalikud.
Võtsin paaki ainult kaheksa liitrit bensiini, sest ma ei suutnud selgelt mõtelda, seda enam, et minu taga jäi ootele üks noor naine märksa uuema autoga kui minu oma. „18 krooni liiter, 8 liitrit, see tähendab 8 korda 18 krooni …“ arvutasin ma paaniliselt, aga kaugemale ei jõudnud. Läksin siis Olerexi jaama sisse ja esitasin oma kaardi. Jäin ootama. Kaardi-makse oli edukas. Aga ma ei saanud ikkagi aru, kas ma olin jäänud 200 krooni piiresse või oli mu pension panka laekunud. Poes vaatasin üllatunult, kui hästi tulid vanemad inimesed toime uue raha – euroga! Igatahes tegid nad seda märksa toimekamalt kui mina.
Uus aasta peaks endaga kaasa tooma ka poliitilisi ootamatusi. Raha võtmine Venemaalt, et ehitada kiri-kut, ei oleks pidanud küll kedagi üllatama, sest kõne-alune erakond on ju ammu sidunud end Putini parteiga Ühtne Venemaa. Meie valitsus peaks praegu selle asemel, et nimetatud erakonda süüdistada, hoopis rõõmustama kiriku ehitamise pärast ja siis jälgima väga täpselt rahade kasutamist. Nii saaks kirik valmis – üks osa rahvast oleks tehtud väga õnnelikuks –, aga kui raha kasutamisel avastatakse kuriteo koosseis, siis tuleb selle eest karistada.
On väga raske kedagi süüdi tunnistada, isegi siis, kui mõrtsukal on käed veel verised. Meenutagem siinkohal O. J. Simpsoni juhtumit. Teda ei suudetud süüdi mõista oma endise naise ja selle boyfriend´i tapmises, küll aga jäi ta mõni aeg hiljem süüdi ühes teises kuriteos ega pääsenud kohtu käest.
Väga raske on ennustada, mida toob kätte jõudnud aasta 2011, aga üks on selge – igav see küll ei tule.
Viido Polikarpus
[email protected]
