Kalev Vilgats, ajakirjanik
Läinud reedel teatasid Reformierakond, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond, et jõudsid peale kuuajalisi läbirääkimisi kokkuleppele võimuliidu moodustamises.
Olukorras oli juba veidi dramaatikat, sest neljapäeval oli peaminister Kaja Kallas kutsunud Isamaad üles omakeskis nõu pidama ja otsustama, kas nad soovivad ikka olla võimuliidu moodustajad või jääb see koalitsioon sündimata.
Isamaa otsustas osaleda valitsusvastutuses ja võimuliit sündis, nagu iseloomustas president Alar Karis „kaheteistkümnendal tunnil“. See vastab tõele, sest riigipeagi oli muutunud kärsituks ja manitses, et selline olukord, kus nimeliselt on valitsus olemas, kuid suuremat töövõimeta, ei saa praeguses majandus- ja julgeolekupoliitilises olukorras kaua kesta.
Viljandi vahevalitsus
Nädalavahetusel toimus Viljandis, kus Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder kosub raskest operatsioonist, kohtumine, millel jagati Kaja Kallase teise valitsuse ministriportfellid. Eesti valitsuses on 15 liiget – peaminister ja 14 ministrit ning portfellid jagunevad võrdselt, mistõttu Reformierakonnal tuli kolmest kohast loobuda.
Kuna oluline jagamine toimus Viljandis, siis ongi ajakirjanduses nimetatud sündivat valitsust Viljandi vahevalitsuseks.
Kohtade jaotus laua ümber
Reformierakonnale jäid valitsuses peaministri, kaitse-, maaelu-, rahandus- ja sotsiaalkaitseministri portfellid ning ametisse jäävad senised ministrid.
Justiisminister Maris Lauri, ettevõtlus- ja IT-minister Andres Sutt ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna peavad lahkuma.
Riigikogus on Reformierakonnal kultuuri-, majandus-,välis-, julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni ja eestikeelse hariduse probleemkomisjoni esimehe kohad.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond sai keskkonna-, sise-, kultuuri-, majandus- ja kommunikatsiooni- ning tervise- ja tööministri portfellid.
Riigikogus on sotside päralt sotsiaal-, riigikaitse-, õigus- ja põhiseaduskomis-joni esimehe kohad ning veel saavad nad riigieelarve kont-rolli erikomisjoni aseesimehe koha.
Isamaa kätte lähevad välis, haridus- ja teadus-, justiits-, ettevõtlus- ja infotehnoloogia- ning riigihaldusministri toolid.
Riigikogus on Isamaale reserveeritud esimese aseesimehe positsioon ning Euroopa Liidu asjade, rahandus-, keskkonna- ja maaeluko-misjoni esimeeste kohad.
Sotside esimees Lauri Läänemets on teatanud, et läheb valitsusse, Seeder eelistab jääda riigikogu esimeseks aseesimeheks.
Läänemets ütles, et valitsusest välja jäädes on Seedril vähem informatsiooni, kuid eks tõetera ole ka Seedri mõttes, et oluline on hoida sidet parlamendi ja valitsuse vahel.
Eesti ajakirjanduses avaldatu järgi tõmbas valitsuskõnelustel kõige pikema kõrre Isamaa ehk nemad said kõige rohkem oma tahtmist, seejärel sotsid ning kõige vähem reformierakondlased.
Kaja Kallas on lepitavalt öelnud, et kõik osapooled said midagi ja pidid millestki ka loobuma.
Esialgu ei jõutud veel kokkuleppele, kellele saab Eesti järgmise esindaja koht Euroopa Kontrollkojas. Huvitav, kas selle vastu võiks taas huvi tunda selles ametis varem töötanud president Kersti Kaljulaid?
Nimeliselt peaksid ministrid selguma sel ajal, kui värske Vaba Eesti Sõna on juba trükimasinast väljas.
Koalitsioonileppest teada vähe
Küll peab tunnistama, et enne, kui koalitsioonileppele pole alla kirjutatud ja selle tekst avaldatud, teame selle sisust suhteliselt vähe. Avalikkusele on kommunikeeritud teatud põhikokkuleppeid.
Kokku lepiti, et lastetoetused tõusevad 80 euroni ja lasterikka pere toetus 600 euroni, samuti tõuseb tulumaksuvaba miinimum seniselt 500 eurolt 654 euroni. Palju aastaid 19 eurol olnud üksikvanema toetus kerkib samuti 80 euroni. Peretoetusi hakatakse 2024. aastast indekseerima nagu pensionegi ja see peaks tagama summa suurenemise.
Kallite energiahindade leevendamiseks valmistatakse ette elektriturureform, mis näeb ette võimaluse kütteperioodi vältel osta elektrit börsiväliselt universaalteenusena ning mida kompenseeritakse täiendavalt mahus 50 eurot megavatttunni kohta. Paraku puudutavad kompensatsioonimeetmed vaid eelolevat sügistalvist kütteperioodi.
Sügistalvine energiatoetuste pakett saab sisaldama nii elektri kodutarbijatele universaalteenuse hinnaga (tõenäoliselt 13-15 senti kWh eest) pakutavat paketti, oktoobrist kuni aprillini kaugküttele ja gaasile kehtestatavat hinnalage ja elektrile 50 senti kWh kohta makstavat otsetoetus, täpsustas rahandusministrina jätkav Keit Pentus-Rosimannus. Toetused rakenduvad automaatselt.
Kokkuleppe järgi algab aastal 2024 alushariduses eestikeelsele haridusele üleminek täies mahus ning üldhariduses esimeses ja neljandas klassis. Varem soovisid sotsid, et algklasside osas toimuks üleminek 2026. aastal. Lisaks suurendatakse juba käesoleval aastal kõrghariduse rahastamist täiendava 10 miljoni euro võrra. Eesmärk on jõuda 2030. aastaks täielikult eestikeelse hariduseni.
Koalitsioonileppe peavad kinnitama ka kolme erakonna volikogud. Lepe ise saab osaliste allkirjad eeldatavasti reedel.
Kust tuleb raha?
Rahandusminister Pentus-Rosimannuse hinnangul läheb koalitsioonileppe eesmärkide saavutamine maksma umbes 270 miljonit eurot lisakulusid. Keskerakondlasest endine riigihalduse minister Jaak Aab aga nimetab kolm-neli korda kõrgemat hinda ehk kulunumbrit miljardi dollari ligi.
Peaministri sõnutsi loodetakse lisaraha leida süsinikdioksiidi kvoodi müügist ja maksulaekumiste ülejäägist, samuti olevat osa katterahast juba ettenägelikult varem kõrvale pandud. Valitsusjuht lubas, et makse ei tõsteta.
Lõpuks tuleb öelda sedagi, et uue valitsuse lühike ametiaeg ei võimalda ilmselt väga suuri lubadusi ellu viia. Praegu tuleb keskenduda inflatsiooni ohjeldamisele, julgeolekuprobleemidele ja raske sügistalve üle elamisele ning inimeste toimetuleku probleemidele. Kõige tipuks pole ju võimatu, et praegused võimupartnerid võivad olla osalised järgmisegi valitsuse moodustamisel.
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu