Reformierakonna (RE) üle 80 lehekülje pikkune valimisprogramm kannab nime “Eesti Põhjamaade tiigriks! Võid kindel olla”.
Võrreldes oponentidega algab visuaalselt väiksem arv RE loosungitest kõlava sõnaga ”tagame”. Tihti piirdutakse sõnaühendiga ”eelarvevõimaluste tekkimisel”. RE programm on liberaal-demokraatiale rajanev tegevuskava järgmiseks neljaks aastaks. Ülimaks väärtuseks peetava omariikluse kestlikkuse eest lubatakse seista kompromissitult, üks peaeesmärk on muuhulgas ka õiglase tasakaalu leidmine era- ja avalike huvide vahel.
Stabiilne majanduspoliitika
Soovitakse jätkata ühetaolise üksikisiku tulumaksuga, lubatakse mitte tõsta maksukoormust. Sotsiaalvajaduste rahastamisel lubatakse lähtuda kogutavatest maksudest, mitte maksude kogumatajätmisest. RE eesmärk on vähendada töötuskindlustusmakset ning kehtestada sotsiaalmaksule lagi (võimaluste tekkel). Erisoodustusmaks lubatakse kaotada tööga seotud tasemekoolitustelt, läbi lubatakse viia metsandussektori arengut toetav tulumaksureform. Riigieelarve lubatakse viia aastaks 2013 struktuursesse ülejääki ning seda kurssi edaspidi jätkata. RE konkreetne lubadus on viia avaliku sektori kasutuseta vara tsiviilkäibesse, sh lõpetada maareform.
Halduspoliitika
Riigihalduses on RE eesmärk eriseisundi ja –õigusega ametnike arvu oluline vähendamine. Uue Avaliku teenistuse seaduse vastuvõtuga loodetakse muuta läbipaistvaks nii palgasüsteem kui ametihüvede kasutamine. Kogu kinnisvara ja selle arendamisega seotud tegevused lubatakse koondada Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi pädevusse. Kohaliku halduse teemal peab RE vajalikuks suurendada KOV rolli oma maksutulu kujundamisel. Uue rahvastikuregistri seadusega ning KOV valimise seadusega soovitakse võimaldada Eesti elanikel määrata kuni kaks ametlikku elukohta ja sellest tulenevalt jagada nende vahel tulumaksu.
Tööturg ja sotsiaalne turvatunne
Tööturu valdkonnas on RE lubaduseks vastu võtta uus kollektiivse töötüli seadus, mis reguleeriks ühemõtteliselt ka streigiõiguse. Selleks, et tagada võrdsem kohtlemine kõikidele pensionäridele, lubatakse muuta eri- ja sooduspensionite süsteemi. Eesmärk on töövõimelisi ja hea väljaõppega inimesi tööturul aktiivsena hoida. Pensionide langetamine välistatakse. Ollakse ühemõtteliselt vastu väheste oskustega võõrtööjõu massilisele sissetoomisele Eestisse. Panustatakse inimeste elukestvale õppele ning töötute ümberõppe vahendite suurendamisele. Ka hoolekandeasutustesse tehtavaid investeeringuid lubatakse suurendada, riiklikud erihooldeasutused lubatakse renoveerida tänapäevasteks peremaja tüüpi küladeks. Eesmärk on ka luua täiendavaid võimalusi eakate kvaliteetseks päevahoiuks.
Kultuur ja tervis
RE arvates on Eesti kultuuri missioon rahvusvahelise massikultuuri tasakaalustamine hea ja eestimaisega. Riiklikud toetused soovitakse suunata ennekõike professionaalseks loometegevuseks. Kultuuripreemiaid, sh elupreemiaid lubatakse maksta vähemalt senises mahus. Eraldi eesmärk on Eesti filmitootmise tehnilise võimekuse väljaehitamine ning filmivaldkonna arengu toetamine. Lubatakse parandada ka raamatukogude võimalusi hankida väärtkirjandust ning audio- ja videomaterjale. Laulu- ja tantsupeoliikumise rahastamist lubatakse jätkata ka pidudevahelisel ajal. Konkreetsed lubadused on valmis ehitada Eesti Rahva Muuseumi ja Tallinna Muusikakeskkooli uued hooned ning renoveerida Rahvusraamatukogu ja teater Ugala. Võimaluste tekkides on RE eesmärk ellu viia ringiraha põhimõtte, kuni 130 euro suuruse iga-aastase pearaha igale kooliealisele lapsele, mida saaks kasutada huvialaringides osalemiseks. Ilus lubadus on – tagada kõikidele õpilastele tasuta sissepääs riigimuuseumidesse. Muuseumide infosüsteem on kavas täiustada, riigimuuseumide kogud veebipõhiseks muuta. Kõlav on ka lubadus kümnekordistada kultuuriministeeriumi loomemajanduse programmi rahastamist.
Tervisevaldkonnas toetab RE sellise seadusandluse loomist, mis tagaks patsientidele õiguse otsida tagatistega arstiabi kogu Euroopa Liidu piires. RE lubab teha ettepaneku kaotamaks liigsed piirangud ravimite müügil inimestele, näiteks seadustada apteegibussi teenus ning e-apteek. Väga konkreetne lubadus on Tallinnasse laste vaimse tervise keskuse rajamine. Ennaktempos soovitakse rahastada eakate hooldusravi ja koduõenduse valdkonda. Karistusi alaealistele alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavaks tegemise eest soovitakse karmistada. Lisaks lubatakse riiklikul tasandil kindlustada helikopteriteenus kõikidele kõrgema tähtsustega väljakutsete puhul üle Eesti.
Spordivaldkonnas on prioriteet liikumisharrastustega tegevuse edendamine. Omapärane on ka lubadus – finantseerida Euroopa Liidu (EL) rahadest vaid nende uute koolimajade rajamist, mis sisaldavad täismõõtmelist võimlat. Tähelepanu väärib ka lubadus luua kindel süsteem tippsportlaste tasustamiseks. Muude suurvõistluste korraldamise toetamise hulgas lubatakse kaasa aidata näiteks kolme Balti riiki ühendava Balti keti velotuuri sünnile.
Haridus ja keel
Haridussüsteemis lubatakse jätkata ümberkorraldusi. Uusi seadusi vajavat Eesti alus-, põhi-, kesk- ja kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse korraldamine. Esimesel võimalusel lubatakse jätkata programmi ”Igale lapsele lasteaiakoht!”. Gümnaasiumiõppe tasandil toetatakse üleminekut eestikeelsele õppele, panustada lubatakse muukeelsete keelekümblusele nii noorte kui täiskasvanute hulgas. Kõrghariduse omandamisel lubatakse aastaks 2015 tagada võimalus iga-aastasele 3000 euro suurusele õppelaenule. Lubaduste reas on ka doktoriõppe väärtustamine praegusest oluliselt suuremate stipendiumitega. Teadus- ja arendustegevuse rahastamisel on eesmärk jõuda 3%-ni SKT-st.
RE infoühiskonna poliitika eesmärk on viia ülikiire uue põlvkonna internet mõistliku hinnaga igasse Eesti kodusse. Lubatakse jätkata tõlkesõnaraamatute digiteerimist koostöös Google’iga. Väga mõistlik on RE soov internetiturvalisuse ABC õpetus sisse viia juba algkoolidesse. Nutitelefonidele lubatakse luua e-Eesti versioon ning selle vahendiga peaks olema võimalik hääletada juba 2013.aasta KOV valimistel. Üksteisega liita ja veebis tasuta kättesaadavaks teha lubatakse sellised riiklikud registrid nagu maakataster ja kinnitusraamat.
Keelepoliitikast märgiksin ära RE lubadust tõhusalt toetada eesti keele õpet kodumaast eemal viibivatele eestlastele ning kõigile huvilistele. Sihiks on ka eesti keele ja kultuuri õppetoolide avamine üha enamates välisülikoolides. Toetatakse Vabariigi presidendi algatust eesti keele rikastamiseks. Konkreetselt lubatakse tagada, et igaühel on kõikjal Eestis tõrgeteta võimalus ametlikus suhtluses ja teeninduses ajada asju eesti keeles. Igatahes väga huvitav, kuidas seda suudetakse tagada Ida-Virumaal. Huvitav on ka lubadus tagada riigiõppekeele kättesaadavus ka mitteeestlastest töötutele, pensionäridele ja puuetega inimestele.
Eestimaa
RE maaelupoliitika programm sarnaneb mitmes punktis IRL-i omaga. Eesmärk on tagada põllumehele võrdsed konkurentsitingimused kõigi EL tootjatega. Panus tehakse eeskujuliku taristu loomisele Eesti maapiirkondades. Elektrienergia varustuskindlus, kruusateedele tolmuvaba katte ehitamine, neljarealised maanteed ning Saaremaa sild on mõned näited nimekirjast. Ühistranspordi arendamise kõrval lubatakse sõiduautosid mitte maksustada, põhimagistraalid varustada vajalike barjääride, peale- ja mahasõitudega. Tallinna lennujaamast lubatakse välja ehitada kompleksne reisikeskus. Laevade registreerimist Eesti lipu alla soovitakse muuta vähem bürokraatlikuks, EL rahade abiga soovitakse arendada Peipsi veeturismi võimalusi nii Soome kui Venemaa suunas. Puhas vesi lubatakse kõigile Eesti ühisveevärgi tarbijatele tagada aastaks 2013.
Keskkonnapoliitikast märgiksin ära ka RE lubaduse – tagada Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu säilimine. Samuti soovib RE ammutada lõpuni pooleldi kasutatud turbaalad ning need rekultiveerida. Põline riigimets lubatakse jätta riigi omandisse ka tulevikus. Puhastada lubatakse Tallinna laht sinna aastakümnete jooksul kogunenud reostusest. Positiivsena kõlab RE energia-poliitika põhieesmärk – aastaks 2030 peab Eesti saavutama energiasõltumatuse, st ülekaalukas osa tarbitavast energiast peaks siis toodetama kodumaistest energiaallikatest. Märksõnaks on siin Eesti tuumajaam. Toetatakse ka Eesti suurima maavara põlevkivi otstarbe tänasest laiemat rakendamist.
Julgeolek
Eesti julgeolekupoliitika tagatiseks peab RE kollektiivkaitset ja NATO-t. Kaitseväe suunal toetatakse kutselise sõjaväe arendamist ning aktiivset koostööd teiste riikidega. Toetatakse riigi-kaitseliste Põhiseaduse muudatuste vastuvõtmist Riigikogu poolt. Eesmärgiks on riigikaitseseaduste kaasajastamine. Kaitsekulud on kavas tõsta 2 %-ni SKP-st. Motiveerimaks vabatahtlikku panustamist riigikaitsesse lubatakse luua eeldused ajateenistuse lühendamiseks kuuele kuule.
Sisejulgeoleku valdkonnas väärib märkimist RE lubadus panustada isikuandmete kaitse ja üksikisiku privaatautonoomia tagamisse. Lubatakse ühtlustada Eesti karistuspoliitika, võtta vastu uus kohtute seadus. Eesmärk on, et kohtumenetluse pikkus tsiviilasjas ei tohi reeglina ületada 100 päeva ühes kohtuastmes. Lubadusega ehitada uus Tallinna vangla soovitakse lõpuni viia vanglate kaasajastamine. RE eritähelepanu all olevat ka lähisuhetes vägivalla vähendamine ja tõkestamine, ennekõike koolikeskkonnas. RE lubadus on ka küberruumi korrakaitseks vajalike regulatsioonide väljatöötamine.
Välispoliitikas peab RE oluliseks Eesti pääsu ÜRO Inimõiguste nõukokku 2012. aastast ning ÜRO Julgeolekunõukokku 2020. aastast. Eesti tähtsaks panuseks NATO liikmena peetakse küberkaitse valdkonna arendamist. Otsuse Afganistani missiooni lõpetamiseks peavat NATO liikmed tegema ühiselt. Toetatakse EL ja NATO senise laienemispoliitika jätkamist. Samas peetakse tähtsaks ka EL naabruspoliitikat ja idapartnerlust. Toetatakse Euroopa uusi demokraatiaid, sh nimeliselt ka Gruusia ning Moldova territoriaalset terviklikkust. RE poliitika seisukohalt on eriti oluline EL – NATO, EL – USA ja Eesti – USA suhete arendamine. Toetatakse laialdast viisavabadust, konkreetne loetelu Venemaad ei sisalda.
Rane-Ly Haas
