Vene riiklik gaasifirma Gazprom taastas gaasitarne Lätti, kuhu see liigub Eestit läbiva Eleringile kuuluva torujuhtme lõigu kaudu, kuid kogu ühendust ja sealhulgas Eesti lõiku opereerib Läti süsteemihaldur.
Juuli lõpus peatas Gazprom gaasitarned Lätti, kuna ettevõtte väitel rikkus Läti kahe riigi vahelist kokkulepet. Sel nädalal teatas Meduza, et tarned Lätti on taastatud.
Gaas jõuab Lätti Valdai-Pihkva-Riia gaasijuhtme kaudu ehk läbi Eesti territooriumi.
Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster ütles ERR-ile, et Luhamaal paarikümne kilomeetri jagu Eleringile kuuluvat torulõiku läbib tõesti Venemaalt Lätti suunduv gaas, kuid Eesti ettevõte sellelt mingit ekstra tulu ei teeni.
“Lätil on Venemaaga üks gaasiühendus – Pihkva-Riia toru. Ajaloolistel põhjustel läbib see toru Eesti kagunurgas, Misso kandis umbes 22 kilomeetri ulatuses Eesti territooriumi,” tõdes Köster. “Ülejäänud Eesti ülekandevõrguga see torulõik ühendatud pole. Kuna kõnealune toru on ühenduseks Läti ja Vene võrgu vahel, siis opereerib kogu ühendust, sealhulgas torulõiku Eesti territooriumil Läti süsteemihaldur.”
Köstri sõnul on see tegelikult Vene-Läti toru, mis lihtsalt Eestit läbib, kuid üks pisike nüanss siiski on: toru lähedal on Misso asula ning see varustab gaasiga kohalikku koolimaja.
Kas Eesti ostab Lätist Vene gaasi?
Aprillis väitis majandusminister Keit-Pentus Rosimannus, et “Eesti juba praegu ei kasuta Vene gaasi”.
Varude Keskuse juhatuse liige Priit Ploompuu prognoosis maikuus, et sõltuvalt hinnast võib Eesti oma gaasivarudesse soetada nii Klaipeda terminalist veeldatud maagaasi kui Läti hoidlates juba kohalolevat Vene gaasi.
Incukalnsi gaasihoidlas oli mais umbes 7,5 teravatt-tunni jagu gaasi. Umbes 80 protsenti Incukalnsi hoidlas olevast gaasist pärineb Venemaalt, 20 protsenti on tulnud LNG-na kusagilt mujalt. Ploompuu sõnul ei ole ka võimalik vahet teha, kust Eestile eraldatav gaasivaru pärineb. Molekulid on ikkagi ühesugused.
2023. aastal kavatseb Läti Vene maagaasist täielikult loobuda.
VES/ERR
