Lisaks Aho Rebase artiklile „Väliseesti ajalehed“ // Vaba Eesti Sõna, 2011, 20. jaan., nr. 3, lk. 3, 7 ja Eesti Elu, 2011, 21. jaan., nr. 3, lk. 15
Aho Rebas kirjutas oma artiklis mõnede väliseesti ajalehtede lugemisvõimalusest nende veebilehe või facebooki kaudu, temale täienduseks aga tahaksin juhtida huviliste tähelepanu ka sellele, et digiteeritud kujul on praegu kõigil soovijail üle maailma võimalik Internetis lugeda järgmisi väliseesti ajalehti aadressil http://dea.nlib.ee:
• Eesti Post (Saksamaa) – aastaist 1945–1953
• Eesti Päevaleht (Rootsi) – 1959–2009, ilmub edasi, digiteerimine jätkub
• Meie Kodu (Austraalia) – 1949–2009, ilmub edasi, digiteerimine jätkub
• Stockholms-Tidningen Eestlastele – aastaist 1947–1959
• Teataja / Eesti Teataja (Rootsi) – aastaist 1944–2002
• Vaba Eestlane (Kanada) – aastaist 1952– 2001
• Võitleja (Kanada) – 1952–2009, ilmub edasi, digiteerimine jätkub
• Välis-Eesti (Rootsi) – aastaist 1944–1995
Ajalehe Vaba Eesti Sõna (Ameerika Ühendriigid) digiteerimine on käsil.
Digiteerimist kui üht võimalust raamatukogu varamu originaalisäästlikul viisil kättesaadavaks tegemiseks rakendatakse juba mitmeid aastaid teiste mäluasutuste seas ka Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu väliseesti kirjanduse keskuses.
1998. aastal, mil raamatukogude ja arhiivide ühistöös sündis projekt nimega “Rahvusliku kultuuripärandi säilitamine”, hakati meie raamatukogus tegema väliseesti ajalehtedest tagatiskoopiaid mikrofilmidel, et olemasolevaid hapraid originaaleksemplare paremini säilitada. Lisaks ajalehtedele oleme mikrofilminud veel päris arvestatava hulga ajakirju ja väikelehti, samuti haruldasemaid ja Eestis ainueksemplarina meie väliseesti kirjanduse kogus leiduvaid raamatuid. 2004. aastal algas Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi ja TLÜ Akadeemilise Raamatukogu koostöö digiteeritud eesti ajalehtede andmebaasi DEA loomisel. Selles andmebaasis ongi teiste eesti ajalehtede hulgas digiteeritud kujul kättesaadavad ka eelpoolnimetatud väliseesti ajalehed.
Tänu Teadus- ja Haridusministeeriumi rahvuskaaslaste programmi tõhusale toetusele on viimastel aastatel tegevus selles valdkonnas edenenud jõudsalt ja püüame seda tööd edaspidigi jätkata. Nii loodame tagada, et see osa meie rahvuskultuurist kestab meist kauem ja jääb oma originaalkujul pärandina kättesaadavaks ja nähtavaks ka järeltulevatele põlvedele.
Et hõlbustada väliseesti ajalehtedes ilmunud artiklite leidmist, oleme avanud andmebaasis VEART (http://www.tlulib.ee/veart) väliseesti ajalehtede sisu. Andmebaasi on praeguseks sisestatud 11587 artiklit olulisematest väliseesti ajalehtedest ja ajakirjadest, mis kajastavad väliseestlaste elu. Alates 2010 sisestatakse neid kirjeid Eesti artiklite andmebaasi ISE (http://ise.elnet.ee/), kuhu liidetakse tulevikus ka praegu VEARTis olevad artiklikirjed.
Kasutage võimalust Interneti kaudu tutvuda maailma eri paigus ilmunud või ilmuvate väliseesti ajalehtedega ja lugeda ka aastate- või aastakümnetetaguseid artikleid! Sellisteks ajaloolisteks tagasivaadeteks pakub andmebaas DEA hea ja mugava võimaluse!
Aita Kraut, Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu väliseesti kirjanduse keskuse peabibliograaf