Eelmistel nädalatel tutvustatud Riigikogu valimiste nelja suurema favoriidi kõrval on veel 5 erakonda, kes valijate hääli püüdma asuvad. Täna vaatame lähemalt Rahvaliidu ning Roheliste platvorme ning seisukohti, kõigepealt aga ülejäänutest.
Vaevalt leidub siin neid, kes annavad hääle Vene Erakonnale Eestis, kelle eesmärgid on: kodakondsus kõikidele Eesti elanikele ning täielik vene õppekeele säilitamine kõikidel tasanditel.
Märkimisväärse osa USA-st antavatest häältest võib aga koguda erakond Eesti Kristlikud Demokraadid (EKD), kes seisab kristlike pereväärtuste eest ühiskonnas. EKD lubab seista tasuta hariduse eest kuni kõrgkoolini, jätkata maksukoormuse alandamist ning EKD üheks keskseks missiooniks on luua tingimused tugeva keskklassi tekkeks.
Eesti Iseseisvuspartei konservatiivne ning lühike valimisprogramm keskendub välispoliitikale. Ollakse vastu kuulumisele Euroopa Liitu, sest sellega ostetavat Eesti üles nn „Euroopa ühiskodu loomise projekti“ kaudu ning see tähendavat lähitulevikus taas sõltuvust Venemaast. Tuleviku Eestit soovitakse näha arenenud geopoliitilise objektina, nö uue Śveitsina.
Eestimaa Rahvaliit
Maailmavaateliselt peab Rahvaliit (ERL) ennast selleks, kes seisab rahvust lõhestava parem- ja pahempoolitseva keskel. Pooldatakse Eesti kuulumist Euroopa Liitu, häid suhteid Venamaaga kui EL suurima naabriga. Venemaa kontekstis soovitakse majanduse ergutamise nimel lihtsustada Eesti viisade väljaandmise korda. Riigi ülesehituslikest seisukohtadest peab ära märkima ERL soovi kehtestada presidendi otsevalimised rahva poolt, samuti Riigikogu liikmete arvu vähendamist 51-le. Vajalikuks peetakse välja töötada konkreetne poliitiku eetikakoodeks.
Oma missiooniks peab ERL eestlaste elujõu hoidmist – luues kõikjale Eestisse võrdväärseid elu- ja arenguvõimalusi. Maaelu arendamise eesmärgil soovitakse taastada kohalike omavalitsuste (KOV) tulubaas riigieelarves 2008. aasta tasemele. Riigieelarvest lubatakse toetada maapiirkondade väikeettevõtlust, selle turgutamiseks lubatakse luua soodsam maksusüsteem. Majanduspoliitika tähtsa ülesandena nähakse infrastruktuuri ja transiidi korrastamist. KOV kütuseaktsiisist laekuvad summad soovitakse 15% ulatuses suunata kohalike teede korrashoiule. Ettevõtete tulu õiglasemat maksustamist nähakse Eestist väljaviidava kasumi maksustamisega.
ERL konkreetne lubadus: nelja aasta jooksul tõsta alampalk 50-60 %-le eesti keskmisest ning vabastada alampalk tulumaksust. Tööhõive suurendamiseks lubatakse riigieelarvest eraldada kuni 1% SKP-st. Oluliseks peab ERL perede lühi- ja pikaajaliste toetuste tasakaalustamist. Keskmine vanaduspension soovitakse nelja aastaga tõsta 415 eurole (ligi 580 USD). Lisaks soovitakse võrdsustada lapse kasvatamine tööga ning riiklikus pnsionikindlustuses seada sisse uus pensionilisa – lapsepension.
Meditsiini valdkonnas pooldab ERL hambaravi viimist esmatasandi tervishoiuteenuseks. Ravimitel lubatakse kaotada käibemaks. Haridusprogrammis lubatakse kõikidele lastele kuni gümnaasiumi lõpuni tasuta sooja toitu, õppevahendeid ning osavõttu spordi- või huvialaringist. Õpetajaid soovitakse väärtustada parema palgaga. Huvitav on ka ERL lubadus tasuda riigieelarvest kõikide spordikoolide ja –klubide rent. Kultuuriprogrammis lubatakse toetatada laulu- ja tantsupidude protsessi ning regionaalseid programme. Vabatahtlikke annetusi kultuuri soovitakse ergutada täiendava maksuvabastusega sponsoritele. Eesti keele osas ollakse konservatiivsed: eesti keele kasutusvõimalus peab olema kõigis Eesti piirkondades. Rahvaliidu kaitsepoliitika eesmärk on Kaitseliidu ja Kaitseväe suutlikkus kiiresti reageerida kriisidele. Vastu ollakse elukutselise sõjaväe loomisele, samuti sõjaliste välisoperatsioonide paisutamisele. ERL soovib, et Eesti välispoliitika teeniks enam riigi majanduslikke huve ja vajadusi. Eraldi märgitakse selles kontekstis Eesti ettevõtjate huve majanduslikuks tegevuseks Venemaal.
Eestimaa Rohelised (ER)
Selle erakonna valimisprogramm „Jääme kestma“ on põhjalik ning üks konkreetsemaid. Leitakse, et selleks ei pea olema enamuses, et kaasa aidata Eesti pikaaja-liste õigete otsuste vastuvõtmisele. ER omapäraks on uus huvitav vaatenurk Eesti poliitikas – kaasata poliitika kujundamisse erakonnaväliseid kandidaate. Nõnda on eesolevatel valimistel Ro-heliste nimekirja tipus mitu parteitut. Nimedest aga järgmisel nädalal.
Kõigepealt mõned huvitavamad ideed ER kodanikuühiskonna valdkonnast: muuta KOV korralduse seadust nii, et iga küla ja asum on ühemandaadiline valimisringkond; lihtsustada erakondade loomise tingimusi; alandada valimisiga 16-aastastele KOV valimistel; viia erakondade rahastamine vastavusse valimistel saadud häälte arvuga (et poleks seotud Riigikogus saadud mandaatide arvuga). Hariduse valdkonnas soovitakse süsteem depolitiseerida, et hoiduda eesmärgistamata reformidest. Muuhulgas leitakse, et peamiseks majandusmootoriks on tippteadus. Kohustuslikuse hariduse omandaja soovitakse vabastada kaudsest või varjatud maksustamisest, fikseerides selle kasvõi põhiseaduses. Lubatakse tasuta juurdepääsu kõrgharidusele ja kraadiõpingutele. ER leiab, et kõigil astmetel alusharidusest kuni doktoriõppeni pole eestikeelsele õppele alternatiivi.
Majanduse valdkonnas soovitakse kiiresti vähendada taastumatute energiaallikate kasutamist. Elektrienergia kulude kokkuhoid saab ER arvates tulla arukast tarbimisest. Soovitakse eelisarendada ühistransporti ning kergliiklust, toetada elektrisõidukite soetamist. Majanduse automatiseerituse arendamine ennetab ER arvates võõrtööjõu vajadust ning sisserännet. Ilusasti kõlavad ER kaks järgmist ideed: alandada normaaltööaeg 40 tunnilt 32 tunnile nädalas ning kaaluda seda, kas ühistransport peaks olema tasuta.
Kultuurivaldkonnas nõutakse vastava ministeeriumi täielikku reorganiseerimist ning senise otsustusprotsessi asendamist valdkonnasisese konsensus- ja otsedemokraatiaga. Kultuurile soovitakse kehtestada stabiilne rahaeraldus (2%) rahvuslikust rikkusest. Sotsiaalpoliitika valdkonnas soovib ER lisaks pensionidele ning emapalgale rakendada riikliku kodanikupalga, mis tagaks kõigile kindlustunde. Selle palga konkreetse allikana nähakse õliks toodetava põlevkivi naftahinnapõhist maksustamist ning senise sotsiaaltoetuste süsteemi muutmist. Tervishoiule eraldatav rahaeraldus tahetakse tõsta arenenud riikidele omasele määrale, 7%-ni. Depolitiseerida soovitakse haiglate juhtimine, maksustamisest vabastada raviteenused. Ohutu roheline liikumine ning kodumaise puhta toidu eelistamine on seotud nii tervise- kui keskkonna-poliitikaga. ER peab pühaks iga inimese õigust puhtale õhule ja veele, soovib muuta mitmeid keskkonnaseadusi. Konservatiivselt kaitstakse ka loomade õigusi, nii näiteks öeldakse otse: „on aeg lõpetada loomade piinamine karusloomakasvandustes ja loomatsirkustes“.
Sisejulgeoleku olukorra parandamiseks soovitakse muuhulgas kehtestada päästjatele politseinikega võrdväärsed sotsiaalsed garantiid. Kaitsepoliitikas esmatähtsustatakse iseseisva kaitsevõime arendamist, luua soovitakse riiklik kriisikeskus. Pooldatakse ajateenistust ning reservarmeel tuginevat kaitsesüsteemi, toetatakse aktiivset osalust NATO poliitikas (eriti küberjulgeoleku valdkonnas). Pooldatakse senivõetud liitlaskohustuste jätkamist Afganistanis, samuti riigikaitse kulutuste viimist 2% rahvuslikust SKP-st. Välispoliitikas soovitakse arendada koostööd Põhjala riikidega, toetatakse NATO „avatud uste“ poliitikat. Samuti ollakse selle poolt, et EL alustaks Türgiga liitumisläbirääkimisi. Strateegiliselt oluliseks peetakse lähedasi liitlassuhteid USA-ga kui olulise julgeoleku ja majanduskoostöö partneriga. Venemaaga suhtlemisel lähtutakse vastastikust usaldust tugevdavast joonest, mis ei unusta demokraatlike printsiipide austamist ja vähemusrahvuste, sh eriti soome-ugri rahvaste õigusi.
Kandidaadid vs valijad
Eesti valimissüsteem on välja kujunenud peamiselt erakondadepõhisena. Vaadates kandidaatide nimekirjast konkreetset nime, on oluline tähele panna ka erakonna nime, mille vaateid antud kandidaat ka esindab. Isiklik sümpaatia võib tihti eksitada, sest teie poolt antud hääl väljendub küll sellele isikule antud häälte summas, ent võib Riigikogu kohtade jaotamisel kanduda hoopis kellegi teisele (juhul kui teie kandidaat pole oma erakonna poolt koostatud pingereas piisavalt kõrge asetusega). Oma lõpliku valiku tegemisel soovitaksin teil lähtuda just sellest, millise erakonna maailmavaade ning programm on kõige meelepärasem. Internetis on saadaval kõikide erakondade täismahus valimisprogrammid, meie tutvustused olid ju lühikokkuvõtted. Soovitaksin teile siinkohal ühte konkreetset veebilehekülge, kus 30-le poliitilisele väitele vastates saate online testida oma asukohta eesti poliitilisel maastikul ning leida teie vaadetele kõige lähem erakond. Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) test: http://valijakompass.err.ee/. Kellel aega ja huvi, soovitaksin lähemalt tutvuda ka ERR valimisportaaliga: http://valimised.err.ee/. Operatiivseimat valimisinfot pakub aga Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehekülg: http://www.vvk.ee/.
Lõpetuseks naasen seekordsete valikuvõimaluste juurde, sest lisaks erakondade nimekirjadele osalevad peatsetel valimistel ka 32 üksikkandidaati, kes on alternatiiviks kõigele sellele, mida pakub parteide tsentraliseeritud poliitika. Kaaludes hääle andmist üksikkandidaadile, peab igaüks muidugi arvestama seda, et valimiskünnis üksikisikule on karmilt kõrge. Indrek Tarandi saavutust europarlamendi valimistel vaevalt keegi korrata suudab. Nädala pärast, vahetult valimiste eel, keskendumegi konkreetsetele nimedele.
Rane-Ly Haas