Meeldetuletus – 2007. a. otsustati Riigikogu (RK) valimiste võit 1,7 protsendi hääletajate poolt ning sel-list tasavägist lõpptulemust ei ennustanud too-kord ükski eelküsitlus ega uuring.
TNS Emori poolt läbi-viidud uuring mõõtis eel-misel nädalal parteide positsiooni konkreetsete kandidaatide eelistuste kaudu. Ja tulemus oli tipus tasa-vägine: Reformierakond (RE) 27%, IRL 24%, Kesk-erakond (KE) 24%, Sotsiaal-demokraadid (SDE) 14%, Rohelised (ER) 4%, Rahva-liit (RL) 2%. Huvipakkuv on ka viimane Turu-uuringute AS küsitluse tulemus, mille põhjal on KE toetus venekeelse valijaskonna hulgas kukkunud 58%-lt ühe kuuga kolinal 40-le. Nüüd aga valik teemadest, mis olnud viimaste nädalate jooksul päevakorral.
Keskerakond
Ei saa me üle ega ümber nn ”Idarahaskandaalist”, mis pani rappuma maa mitte ainult Edgar Savisaare jalge all, vaid jättis jälje kogu partei imagole. Vahepeal vaibunud teema pälvis suurt tähelepanu taas veebruari lõpus, kui Lasnamäe õigeusu kiriku risti pühitsemisel viibisid nii Savisaar kui Venemaa Raudtee juht Vladimir Jakunin. Savisaar ei maininud oma sõnavõtus skandaali sõnagagi, küll aga tegi seda Jakunin, öeldes: ”Kõik spekulatsioonid kiriku ehituse jaoks eraldatud raha asjus on kahjuks ebaõiged”. Jakunini sõnul on kõige taga reeturid ja ekskommunistid, kes polnud Nõukogude Liidu ja Eesti komparteis mitte lihtliikmed, vaid täitsid parteilisi ja poliitilisi ametikohti. Päev hiljem esines Savisaar Vikerraadios ja kinnitas, et mingisugust Venemaalt oma parteile raha küsimist pole olnud. Mõni päev hiljem ajalehele Postimees antud pikemas intervjuus ütles aga Ain Seppik (KE) teema kohta järgmist: ”Kaitsepolitseil tundub olevat tükk maad rohkem ma-terjali, kui praegu on välja toodud. Kapo ei pane oma raportisse kunagi midagi ilmaasjata”. Seppik tõi näiteks kirjelduse, et väga la-kooniliselt oli raportis mainitud Savisaare Moskva visiiti eelmise aasta maikuus.
Samas intervjuus tõdes Seppik, et Savisaar on kogu erakonna kaubamärk ja ta on selle eesotsas just nii kaua, kui ise seda soovib. Tänavu oktoobris toimuva KE kongressi ning parteijuhi valimiste kohta arvas Seppik: ”Ütlen alasti tõe välja – kui Edgar soovib, siis komplekteeritakse see kongress selliselt, et sealt tuleb parimal juhul vastaskandidaadi hukkamõist ja Edgari mõistmine”. KE liige Seppik seekordsetel valimistel ise enam ei kandideeri: ”Õnnestunuks saaks valimisi KE jaoks pidada juhul, kui uues parlamendis saadakse 29 või enam kohta”. Sama on tõdenud ka ajakirjanik Kalle Muuli, kelle sõnul kaoks sellisel puhul parteisiseste oponentide argument, et asjad on halvasti.
IRL vs Reformierakond
Oodatult ristasid vahetult valimiste eel mõõgad kaks suuremat parempoolset parteid. Teemaks IRL valimislubadused. RE suhteliselt mannetu kampaania rõhub teatavasti stabiilsusele, mis pole pärast majanduskriisi lõppu enam nõnda efektiivne. Ründama asuti seepärast konkreetset IRL programmi, mis olevat mitmeski küsimuses populistlik ning raha raiskav. Kõige aluseks oli rahandusministeeriumi hinnang, mida omakorda ründas seejärel IRL juht Mart Laar: ”Need hinnangud pole täpsed, sest on lisatud asju, mida me lubanud pole ja samuti on mõni muudatus valesti arvestatud ning konkurentide lubadused üldse arvestamata jäetud”. Ministeeriumi hinnangut pidas Laar politisee-rituks: ”Suurt osa Reformierakonna valimislubadustest pole mingitel põhjustel arvestatud, samas kui teiste erakondade juures on samade lubaduste maksumused sisse arvestatud”.
Politoloog Tõnis Saarts kritiseerib IRL valimisprogrammi, sest see olevat vastuoluline väärtuste seisukohalt – ühteaegu lubatavat tugevat kontrolli ja samal ajal teises lõigus jälle teatud vabadusi, mis on tavaliselt iseloomulikud vasakpoolsele parteile. Ka IRL esimees sai oma osa: ”Võrreldes nelja suurema erakonna juhte, on IRL esimeest olnud valimiskampaania ajal kõige vähem näha”. Mitmete toetavate arvamuste kohaselt on aga IRL-il parteidest kõige paremini õnnestunud kandidaatide jaotus valimisringkondade vahel. Ühtlasem nimekiri eeldavat paremat tulemust.
Rohelised
Sotsioloog Andrus Saar avaldas kolm nädalat tagasi arvamust, et roheliste partei ei ületa seekord ilmselt valimiskünnist, kuid samas on veel aega: ”Kui nad suudavad oma sõnumeid paremini nähtavaks muuta, siis on neil veel śanssi”. Praegu võib tõdeda, et rohelised aktiviseerusid märgatavalt. Erakonna eestkõneleja Aleksei Lotman tunnustas valitsuserakondade püüdu tasakaalus eelarve poole: ”Ka meie poliitika välistab elamise homse arvelt, aga viimane tähendab ju eelarve suurt defitsiiti”. Suurt vastukõla on tekitanud roheliste peaministrikandidaadi nime avaldamine. Parteitu Kaarel Tarandi kasuks otsustati, sest Eesti vajavat peaministrit, kes oleks alati olnud Eesti poolt – ka siis kui sinimustvalge veel keelatud oli; kes oleks sõltumatu erakondlikest huvidest ja poleks olnud ühegi võimu ajal ustav meie vaenlastele; kes tunneb kultuuri; kes on oma loomuselt ka nõrgemate ühiskonna liikmetega arvestav. Roheliste valik on ühiskonnas esile kutsunud erinevaid reaktsioone. Vastuseks politoloog Rein Toomla kriitikale ütles roheliste liider Marek Strandberg: ”Paljude politoloogide jaoks ongi võimudel selline viisakas ja Breźnevi-aegne tähendus. Partei juhtiv päss on ka riigi kõrgeim juht ja asi vask”. Valitsuse juht peaks Strandbergi sõnul suutma tegeleda valitsuse koostööga, mitte partei tahte pealesurumisega.
Sotsid
SDE viimaste nädalate suurim populistlik kordaminek oli ülekaalukas võit ETV valimisstuudio korraldatud mälumängus. Sven Mikser, Hannes Rumm ja Barbi Pilvre ”panid kõikidele konkurentidele pika puuga ära”. Stuudios kõlas kõikide konkurentide kõva aplaus, kuid reaalses valimisvõitluses on sotside programm pälvinud võimuparteide kõva kriitikat. Mart Laar ütles otse, et KE ja SDE programmid pakuvad oma riigi majandust põhjalaskvaid jagamisskeeme. Ka Mart Nutt (IRL) ütles hiljuti RK-s peetud kõnes, et Eestil on valida äri-, sot-siaal- või rahvusriigi mudeli vahel. Reformierakond on aga kategooriliselt vastu astmelisele tulumaksule, auto- ja kinnisvaramaksu kehtestamisele ning üldise maksukoormuse tõstmisele. Taavi Rõivas: ”Sotsid loodavad automaksust saada 103 miljonit eurot aastas. Auto-maksu kehtestamine võib tähendada autode hinnatõusu neljandiku kuni poole võrra”.
Sotside enda kampaania rõhk on aga vanemahüvitise teemal. Nad väidavad, et väiksema sissetulekuga inimesed panustavad tänase ebavõrdse vanemahüvitise süsteemi rahastamisse propotsionaalselt rohkem kui kõrgepalgalised. SDE-d toetavad ka mitmed ametlikud uuringud. Näiteks Praxise uuringud näitavad, et kõige suurem ebavõrdsus peredele suunatud rahalistest toetustest tulenebki vanemahüvitisest.
Sotside erinevus kõikidest parteidest seisneb ka suhtumises samasooliste abielude seadustamise küsimuses. Kolumnist Ulrika Laan küsis parteide ametlikku seisukohta homoabielude suhtes, kõik peale sotside toetasid traditsioonilist peremudelit.
Rahvaliit
Selle partei jõudmine järgmisesse riigikokku on vähetõenäoline. Tähelepanu pälvis erakond viimastel kuudel seoses ülemaailmse Wiki-leaksi skandaaliga ning president Toomas H. Ilvese avalikuks tulnud ütlusega Arnold Rüütli aadressil. Postimees avaldas USA suursaadiku Aldona Wosi poolt 2006. a. USA välisministeeriumile saadetud memosid. Ettekande kokkuvõttes seisavad sõnad: ”Avalikult põlglik praeguse presidendi Arnold Rüütli suhtes, seletas Ilves, et ta pidi kandideerima, kuna ei võinud välja kannatada väljavaadet: veel viis aastat Rüütli ning tema ”kolhoosiesimehe” mentaliteediga”. Rahvaliit loomulikult protesteeris Ilvese käitumise vastu, kuid pikemat teemaarendust ja tähelepanu endale tõmmata ei suudetud. See teema tuleb kindlasti veel peagi eredalt päevakorrale, kuid alles tänavuste presidendi valimiste eel.
Välispoliitika
Üks huvitavamaid ETV valimisdebatte oli veebruari alguses julgeoleku- ja välispoliitika teemadel. Roheliste nimekirjas sõltumatuna kandideeriv julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross rõhutas, et artikkel 5 tunnistamine NATO liitlaste poolt ja selle kehtimine ei tähenda, et Eestile sõjalise kallaletungi korral viivitamatut abi osutatakse: ”Sinna on pikk tee, algavad poliitilised arutelud, see vahepealne aeg, et kui-das Eesti selle aja vastu peab, on minu jaoks küsimärk”. Kaitseminister Jaak Aaviksoo (IRL) kommenteeris järgmiselt: ”NATO kaitseplaanid pole debatiteema, need on olnud olemas NATO-l kogu aeg”. Välisminister Urmas Paet (RE) leidis aga, et kui sõjaväelastele koostatud kaitseplaane laias avalikkuses arutataks, siis muutuksid need kiiresti mõttetuks.
Teine keskne teemaarendus puudutas Euroopa Liitu. Eesti Iseseisvuspartei esindaja Kalju Mätlik leidis, et euroliidust on Eestile sama palju kasu, kui uppujale õlekõrrest ja et Eesti ei peaks kuuluma euroliitu, vaid ainult NATO-sse.
Venemaa teemal suuri lahkarvamusi ei olnud. Ollakse huvitatud headest vastastikest suhetest, kuid demokraatlikel alustel. Kõige otsesemalt tõi ohud esile taas Eerik-Niiles Kross: ”Strateegiline analüüs annab pildi, milline Venemaa on, mitte milline meie tahaksime, et oleks. Kui Eesti välispoliitilises mugavustsoonis liiga unelema jääb, võib juhtuda, et leiame end võib-olla varsti ühises julgeolekutsoonis Vladivostokiga”.
Lähitulevik
Pärast 6. märtsi valimisi ei saabu Eesti poliitilisele maastikule vaikust. Tibusid ei saa lugeda ka pärast presidendi valikut uue valitsuskoalitsiooni kokkupanija osas. Üht-teist võime ”õunte pealt lugeda” alles siis, kui lõpevad koalitsiooni moodustamise läbirääkimised parteide vahel.
Rane-Ly Haas