Eesti kaks paremat tennisisti, 37aastane Kaia Kane-pi ja temast kümme aastat noorem Anett Kontaveit mängisid omavahel WTA turniiril esimest korda. Ja mis sai olla veel parem, kui et see juhtus kodupubliku ees esimesel Eestis toimunud WTA250 turniiril! See oli poolfinaal, mida väga oodati, aga see oli eestlastele nagu finaal!
Mängu võitis Kontaveit 6:4, 6:4 ja kuigi ta kaotas järgmisel päeval Tallinna turniiri finaalis tšehhitar Barbora Krejčikovale 2:6, 3:6, jäid kõik turniiriga, mille rahastamisega oli esiti probleeme (riik oli toetami-sega tõrjuv), ja mida ooda-takse aasta pärast jälle, rahule.
Küll pole selle aasta lõpp roosiline Kontaveidi jaoks. Tallinnast reisis ta Tšehhi Ostravasse, kus jättis selja-valu süül avaringi mängu pooleli. Peagi selgus, et Anett on võtnud end maha ka San Diego ja Guadalajara turniiridelt, kukub WTA ede-tabelis ega pääse aastalõpu-turniirile, kus mullu hiilgavalt esines ja teiseks tuli. Ning siis tuli teade, et vigastuse tõttu kuulutab Kontaveit hooaja üldse lõppenuks. Nende ridade kirjutamise ajal on Anett WTA edetabelis siiski veel kolmas.
Iginoor Kaia Kanepi, kes on tõusnud viimaste aastate kõrgeimale tabelikohale (29.), jätkas hooaega USAs San Diegos, kus kaotas avaringis ja mängib nüüd järgmisena WTA1000 tur-niiril Mehhikos.
Korvpallihooaeg käib täie hooga mõlemal pool ookea-ni. USAs palkas Chicago Bulls eestlase Henri Drelli ja vallandas ta hetke pärast. Mõte selles, et mees jätkab NBA asemel G-liigas, aga kuulub sealgi Bullsi süsteemi ja on vajadusel hea võtta. USA ülikooli korvpallikooliga Maik Kalev Kotsar on kerkinud Eesti rahvusmees-konna liidriks, tegi endale mullu nime Hamburgi Towersis ja esindab nüüd Euroliiga meeskonda His-paania Baskoniat. Võidetud on nii Valenciat kui Belgradi Partizani ja Kotsar oli euro-liiga avavooru silmapaistvamaid mängijaid. Madalamas eurosarjas mängivad ka mullune Eesti meister Pärnu Sadam ja Tallinna Kalev-/Cramo, mõlemad on veel võidulainel.
Huvitaval kombel on Ees-tis korvpalliteemal tulemustest, lauapallidest ja muust rahva seas rohkem jutuaineks vastne film „Kalev“. See jutustab 1991. aastal kõige viimaseks NSV Liidu meistriks tulnud mees-konna sise- ja välisheitlustest punase impeeriumi esi-võistlustel. Avab dokumentaalses ja kunstilises võtmes taustu, laseb aimata konk-reetseid mängijaid. Ja mingis mõttes on üllatav, et vastukaja tegelikku spordisündmust kunstis kajastavale filmile on nii tavavaatajalt kui spordi-spetsialistidelt väga hea. Üliharva, kui kunst spordi tegelikku emotsiooni varjutada suudab. Väga kiidetakse Mait Malmsteni osatäitmist treener Jaak Salumetsana, punaimpeeriumi lagunemise taustaga film kavatsetakse esitada koguni Oscarite konkursile.
Jätkaksin pallimängudega. Eesti käsipallimeeskond alustas järgmise aasta Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsioonimängudega. Alagrupis ollakse koos Is-landi, Tšehhi ja Iisraeliga. Esiteks saadi võõrsil 23:31 kaotus tugevalt Tšehhilt, seejärel võõrustati 2008. aasta olümpiahõbedat Islan-dit. Viikingid olid tugevamast puust ja kuigi Eesti kõvasti vastu punnis, tuli vastu võtta soliidne 25:37 kaotus. Loodetavasti märtsis Iisraeli vastu läheb paremini.
Eesti jalgpallimeeskond mängis sel hooajal Rahvuste Liiga madalaimas D-divisjonis, aga õnneks saadi nüüd mudaliigaks kutsutavast divisjonist aste kõrgemale. Viimati võideti 2:1 Maltat ja 3:1 San Marinot. Eesti jalg-pallinaiskond seevastu nau-tis pisukest edu, sest üle aastate võideti Balti liiga. Kõi-gepealt saadi 1:0 jagu Lee-dust ja seejärel 3:1 külalisena kaasa teinud Fääri saartest.
Eesti-sisesest jalgpallielust niipalju, et meistriteks tulid nii Tallinna Flora mees- kui naiskond. Mullusel meeste meistril Tallinna Levadial on käes imelik pereheitmine. Kõigepealt öeldi lahti Bal-kani treeneritest, siis sai vaid kümne päeva ja ühe mängu järel sule sappa järgmine peatreener, järgmiseks lahkusid klubi spordidirektor ja veel mitu olulist tegelast.
Kui kusagil käivad kiired muudatused, siis midagi on Eesti spordis aga ka jääv. Mõtlen siin sõudmise paarisaerulist neljapaati, mis sai juba paarkümmend aastat tagasi hüüdnimeks Püha Lehm. Ajad on läinud ja nii mõnigi mees paadis vahe-tunud (seal on istunud le-gend Jüri Jaanson, Andrei Jämsä, Kaspar Taimsoo jt), aga Eesti paarisaeruneljane on endiselt maailma sõudeparemikus. Tänavu sobitas Eesti sõudekoondise soomlasest peatreerner Veikko Sinisalo neljasesse Mihhail Kushteini, 43-aastase Tõnu Endreksoni, samuti 40 kanti vanusega Allar Raja ja noore Johann Poolaku. Ning Eesti sõudmise lipulaev suutis kaks korda vormi ajastada, sõita finaalis ja tulla viiendaks nii Euroopa kui maailma meistrivõistlustel. Tõnu Endrekson ei välista võimalust sõuda 2024. aastal Pariisis oma kuuendal olümpial.
Rõõmustava uudisega lõpetas hooaja Eesti tänavu üks paremaid naissportlasi kettagolfar Kristin Tattar. Maailmameister Tattar võitis USA profituuri finaaletapi ja kogu tuuri, teenis hooajaga 103107 dollarit, mida pole seni suutnud ei mees- ega naiskettagolfarid. Koguni 21 USA võistlusel järjest lõpetas Tattar poodiumil.
Seevastu jalgrattur Tanel Kangert lõpetas hiljuti Lombardia klassikuga mitte üksnes hooaja, vaid kogunisti oma 14 profiaastat kestnud tippsportlase karjääri. Korduvalt olümpiatel pedaa-linud Kangert oli rattamaailmas tuntud ja hinnatud kui tippratturite abimees ja meeskonnaliige, nii aitas Kangert Vincenzo Nibali Itaalia ja Prantsusmaa velotuuride võitjaks. Ta enda parim saavutus oli eraldistardi seitsmes koht 2019. aasta MM-il, aga eestlaste jaoks on Tanel ikkagi legend.
Ja lõpetuseks. Kui ameerika jalgpallis kestvat mehed tippkonkurentsis keskelt läbi 3,3 aastat, siis eestlane Margus Hunt on NFL klubides mänginud juba üheksa aastat ning ootab oma Houstoni kodus pakkumist veelgi mängida. Loodame, et tulebki kõne ja teda, samuti Eesti spordi legendi, vajatakse taas.
Enn Hallik
