„Peame süvendama koostööd NATO liitlaste seas, et kõigi panused Ukraina toetamisel jätkuks ja Ukrainale saaks osaks meie tugevaim võimalik toetus,“ rõhutas president Alar Karis Halifaxis rahvusvahelise julgeolekufoorumi kohtumisel mõjukate USA Kongressi liikmetega, kellel on kaalukas roll USA kaitse- ja julgeolekupoliitika kujundamisel.
Kanadas töövisiidil viibiv Eesti riigipea avaldas lootust, et USA Kongress jätkab ka pärast vahevalimisi Venemaa survestamise ja vastutuse nõudmise kursil ning ei lase silmist eesmärki arendada ja tugevdada NATOt.
Kohtumisel räägiti Venemaa agressioonisõja mõjust transatlantilistele suhetele ja tuleviku julgeolekupoliitilistele valikutele. „Meil on jätkuvalt üks eesmärk, aidata Ukrainal see sõda võita. Tuleb arutada, kuidas kasvatada oma kübervastupanuvõimet ja seista vastu desinformatsioonile, mida Venemaa kõikjal maailmas levitab,“ sõnas president Karis kohtumisel.
Eesti riigipea tõdes, et just kaitsekoostöö on pikka aega olnud meie koostöö keskmes ja tänas USA-d panuse eest meie regiooni kaitsevõimekuse tugevdamisse ning pikaajalise ja märkimisväärse rahalise toetuse eest Eestile ja Balti riikidele. Tänavu saavad kolm Balti riiki kokku 180 miljonit dollarit USAlt julgeolekuabi, sellest 60 miljonit tuleb Eestile. Tulevaks aastaks on USA kaitseeelarves ette nähtud 255 miljonit dollarit. Eesti plaanib pea kogu summa suunata mitmelasuliste raketisüsteemide HIMARS soetamiseks.
USA Kongressi delegatsiooni kuulusid demokraadid Jeanne Shaheen, Chris Coons, Kirsten Gillibrand ja Jacky Rosen ning vabariiklased Jim Risch, Mike Rounds, samuti Esindajate-koja liikmed demokraat Sara Jacobs ja vabariiklane Michael McCaul. Kohtumisel osales ka Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.
President Karis avas Eesti saatkonnahoone Ottawas ning kohtub Torontos Kanada peaministri Justin Trudeau’ga. Visiidi kavas on veel kohtumine kohalike eesti kogukonna esindajatega, kelle üheks suurejooneliseks arendusprojektiks on praegu Eesti Keskuse rajamine Toronto kesklinna.
Eesti riigipea puudutab julgeolekufoorumi avasessioonil Venemaa agressioonisõjast tulenevaid pikaajalisi väljakutseid, samuti USA ja Kanada tähtsust euro-atlantilises julgeolekus. „Venemaa sõjaga Ukrainas meie ette kerkinud väljakutseid pole maailm näinud Teise maailmasõja lõpust alates. Selles sõjast on kujunenud halastamatu eksam, et selgitada, kui pühendunult on demokraatlik kogukond valmis seisma nende väärtuste eest, mida peab kalliks, “ sõnas president Karis.
Halifaxi julgeolekufoorumi fookuses on traditsiooniliselt olnud transatlantilisi suhteid mõjutavad tegurid. Tänavusel foorumil arutati ka julgeoleku teiste tahkude üle, nagu seda on energia- ja toidujulgeolek, majandus- ja kaubandusprobleemid. Samuti puudutati kõrgtehnoloogia rolli konfliktides, desinformatsiooni mõju avalikkuse kujundamisel ning kogukondade rolli demokraatia kaitsmisel.
Eesti riigipea kahepoolsetel kohtumistel Ottawas ja Torontos arutatakse kaitsealast koostööd, Ukraina abistamise edasisi võimalusi ning majandussuhteid. „Eesti hindab kõrgelt Kanada panust kollektiivkaitsesse Balti regioonis. NATO liitlastena oleme paljudes küsimustes samameelsed. Kanada on ka üks suure seitsmiku riikidest, kes hetkel on väga huvitatud Eestisse investeerimisest. Viimasel ajal on saanud hoo meie energeetikaalane koostöö,” sõnas riigipea.
Kanada investeeringutest on Eestis juba pikemat aega olulisel kohal Circle K ning hiljuti on lisandunud Neo Performance Materials´ile kuuluv haruldasi muldmetalle töötlev Sillamäe tehas. Eesti ja Kanada kaubavahetus on viie aasta jooksul kasvanud kolmandiku võrra.
President Karis naaseb Eestisse järgmise nädala kolmapäeval.
[email protected]
www.president.ee
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu