Connecticuti eestlased kogunesid 19. veebruaril 2011 North Windhami linnakeses asuvasse Ukraina klubisse, et pühitseda Eesti Vabariigi 93. aastapäeva. Sinna sattusin ka mina, selle loo autor, kelle Vabariigi aastapäevad on muidu möödunud Baltimore või Washingtoni eestlaste seltsis. Südantsoojendav oli näha, kui palju on meie pidustustes, meie isamaa-armastuses ühist. Meeldiv oli seda päeva veeta vanade sõprade ja tuttavate seltsis, tutvuda uute inimestega, tunda ennast kaaseestlaste seas hästi.
Programm algas USA hümniga, millele järgnes Connecticuti Eesti Seltsi esimehe Erik Linaski avasõna. Palvuse Eesti riigi, rahva ja riigijuhtide eest ütles väsimatu pastor Valdeko Kangro, kes oma 94 eluaasta kohta on mitme aastakümne võrra noorema mehe elujõuga. Nagu igas keskuses kombeks, austati eesti soost sõjaveterane. II maailmasõja veteranid Connecticutis on Johannes Bendt, Martin Ülpus, Vello Ruubel ja Endel Raiem, kellest kaks viimast viibisid peol. Connecticutis on ka alles 2 meest, kes kandsid Vabadussõjas Eesti vormi: dr. Erich Linnold ja õpetaja Valdeko Kangro. Pärast II maailmasõda on USA sõjajõududes teeninud veel 14 Connecticuti eestlast. Ka neid tutvustati rahvale tugeva aplausi saatel. Noored kinnitasid veteranidele rinda lilli.
Connecticuti eesti skautrühm „Vikerlased” esitasid Fred Ise isamaalise luuletuse „Eesti noored”. Olen mitmega nendest kaheksast täna õhtul esinenud skaudi- ja hundupoisist tolmustel laagriteedel tuttavaks saanud ja tore oli näha, et ka ametlikul aktusel oskavad needsamad noored esineda mehiselt ja eeskujulikult. Skautrühma juht on nskm Leelo Linask; teda abistas sel õhtul skm Madis Linask. Rahvuslikul pidupäeval olid tegevad ka Connecticuti Eesti Kooli lapsed, kes Laine Kingo juhatusel laulsid „Mu isamaa armas” ja „Kungla rahvas”. Laulukoori koosseisus esinesid nii mudilased kui ka suuremad lapsed, teismeliste neidude ja noormeesteni välja. Selge, et koolijuhataja Kristi Rakfeldt on nendega teinud head tööd.
Aktusekõneleja oli Eesti Vabariigi peakonsul Jaanus Kirikmäe. Oma ettekandes tuletas peakonsul meelde, et käesoleval aastal on Tallinn üks Euroopa kultuuripealinnadest ja soovitas võimaluse korral külastada Eestit, ja seda just suvel, kui toimub noorte laulu- ja tantsupidu. Sellest saaksid indu ka need noored, kes Connecticuti aktusel laulavad ja tantsivad. Peakonsul meenutas tänuga väljaspool kommunismi ikkes olnud kodumaad töötavate seltside tööd. Tänu neile, ütles konsul, püsis Eesti teema päevakorral kuni taastati Eesti isesisvus. 20 taasiseseisvuse aastaga on Eesti saanud integreerituimaks riigiks Euroopas, olles nüüd nii NATO, Euroopa Liidu, Schengeni viisaruumi kui eurotsooni liige. Kõneleja ütles, et paljud küsivad, et mis nüüd edasi saab, mis on Eesti eesmärk, mille poole Eesti peaks püüdlema. Peame jätkama Eesti riigi, kultuuri, keele arendamist; see on kestev töö. Ta kutsus kõiki Eesti kodanikke, ka välismaal elavaid, osalema eelolevatel Riigikogu valimistel, öeldes, et valimine on Eesti kodaniku õigus ja kohustus, millega otsustatakse riigi tulevikku. Peakonsul Kirikmäe lõpetas sõnadega, mida president Ilves oli lausunud Tartu rahulepingu aastapäeval: „Ainult meie ise saame otsustada selle üle, mis on Eestile ja Eesti rahvale kõige parem. Nii jääb see ka edaspidi.”
Mõtlemapanevale jutule järgnes lõbus rahvatants. Esinesid taas Connecticuti Eesti Kooli noored. Mudilased tantsisid toreda Kaerajaani. Täisrühm esines tantsudega „1-2-3-4-5-6-7” ja „Pikk ingliska”, milles vanemad, kogemustega tantsijad astusid kindlalt ees ja väikesed tegid vahvasti järele, kellel naer näol, kellel kulm keskendumisest kipras. Vanemad tantsijad näitasid oma tantsuoskusi tantsudega „Kolmõgeski kaarasimm” ja „Mustjala paarisrong”. Tantsurühma juhid Leelo Linask ja Anneliis Kuusik seisid kaasa elades tantsupõranda servas, suunates väiksemaid ja jagades juhtnööre suurematele tantsijatele.
Kavasse oli pikitud ka ühislaulud „Eesti lipp” ja „Vaikne kena kohakene”, mida saatis klaveril Laine Kõiva-Kingo. Aktuse lõpetuseks kõlas selle päeva tähtsaim ühislaul Eesti hümn.
Sooja õhtusöögi oli valmistanud peakokk Kris Kõiva. Toidulauda aitasid korraldada Anneliis Kuusik, Liz Kõiva, Tina Kõiva ja Silvi Peckham. Connecticuti eesti gaidüksuse „Põhjatütred” naeratavad gaidid, igal ees üksuse nimega põll, serveerisid auravatelt pannidelt sooja toitu. Nende tööd korraldas üksuse juht ngdr Silvi Peckham. Magustoidu laua katmise eest hoolitsesid Peeter Müürsepp ja Anneliis Kuusik.
Lõbus ja hoogne kaheliikmeline ansambel Scha-Musi Austria klubist „Donau” mängis euroopalikku saksapärast tantsumuusikat. Tuttavatele saksa viisidele lauldi kaasa eesti, vahel ka saksa keeles. Akordioni ja kitarriga muusikud käisid lauast lauda, heites nalja, pilgutades igas vanuses daamidele silma, tõustes vajaduse korral toolile joodeldama. Pidu võttis aina hoogu; tantsupõrand oli alatasa täis.
Rikkaliku, kaheteistkümne ahvatleva võiduga loterii korraldas Margus Laan. Võitude hulgas olid mitmed käsitööd ja muud head ja ilusat.
Minule, kaugele külalisele, jäid Connecticuti eestlaste vabariigi aastapäeva üritusest head mälestused. Ükskõik, kus me seda rahvuslikku pidupäeva peame, ühendab kõiki kohalolijaid armastus eesti riigi, kultuuri, keele vastu. Seda oli tunda ka Connecticutis.
Tiina Ets
