Eestlane on ikka autorooli usku. Meil on tänavu maailmameistreid nii purjetamises, kettagolfis kui veel kümnel spordialal, aga kõige paremini müüb ikka autoralli 2019. a. maailmameistri Ott Tänakuga seonduv uudis.
Lõppenud nädalal tuli Oti leerist oodatud teade, mis väidetavalt muudab nii algava aasta rallimaailma kui kogu Eesti spordielu. Nimelt lõi Tänak käed oma vana toetaja ja tippu aitaja Malcolm Wilsoni ning tema eratiimi M-Spordiga. Selles meeskonnas ja Eesti eelmise suure rallimehe Marko Märtini toel algas 2011. aastal Tänaku maailmakarjäär, kestis seal tõusude ja langustega 2017. aastani, mil Tänak siirdus Toyotasse ja tuli koos kaardilugeja Martin Järveojaga kaks aastat hiljem prantslaste Loebi ning Ogieri 15-aastast hegemooniat katkestades maailmameistriks.
Viimased kolm hooaega sõitis Tänak Hyundai tehasemeeskonnas, aga polnud rahul nii auto kui tiimi tööga. Lõpetas lepingu ja jäi esialgu tühjade pihkudega.
Uus leping M-Spordiga tähendab, et nüüd on kõigil kolmel MM-sarjas sõitval meeskonnal oma kullakandidaat – Toyotal tänavune maailmameister Kalle Rovanperä, Hyundail „igavene maailma teine” Thierry Neuville ja WRC MM-sarja oma otsusega igavusest päästnud M-Spordil endiselt maailma kiireimaks autojuhiks peetav Ott Tänak. Otile tähendab see, et Ford Pumal kihutades võib tal taas all olla konkurentsivõimeline auto, Eesti ralliusku publikule aga kaasaelamist kogu aasta jooksul ja augustis oma kangelasega Rally Estoniat.
Kui täpsemalt, siis kangelastega, sest Eestil on ju ka juunioride maailmameister Robert Virves, üht 16-aastast eesti poissi peetakse ülitalendikaks jne.
Nende ridade kirjutamise aegu on Eestis kõrged hanged ja tuiskab mis hirmus. Tähendab, käes on talispordiaeg. Rahvusvaheliselt eestlastel veel midagi eriti säravat nii-öelda näppude vahele jäänud ei ole, ent olümpiapronks Kelly Sildaru vigursuusatamise pargisõidu Austria MK-etapi teist ja kiiruisutaja Marten Liivi Hollandi Heerenveeni MK-etapi 1000 meetri kolmandat kohta tuleb mõistagi hinnata.
Eesti kolmas nimekas talisportlane kahevõistleja Kristjan Ilves oli küll Norras hooaja avavõistlustel esikolmikus, aga kui läksid lahti MK-etapid, siis on ta oma trumpalal suusahüpetes olnud tagasihoidlik ja pole hüppe järel suusarajal suutnud esikümnesse tõusta. Suusakiirust on Ilvesel siiski juurde tulnud ja kui ta mäel taas kindluse kätte saab, on eestlane võimeline kõigeks.
Hästi esines Euroopa curlingu meistrivõistluste B-divisjonis Eesti naiskond, esikoht viib nad järgmiseks aastaks A-divisjoni ehk kümne parema sekka.
Väikest edenemist on näha ka Eesti kunagisel kultusalal murdmaasuusatamises. Viimastel aastatel hõivati MK-protokollides lõpuridu, nüüd on Martin Himma ja Alvar Johannes Alev kolmanda kümne algusse küündinud ja väärtuslikke MK-punkte kogunud.
Tugitoolisportlaste lemmikus laskesuusatamises on eestlaste hooajaalgus esimestel MK-etappidel Soomes ja Austrias olnud heitlik. Plusspoolele saab panna naiste teateneliku kaks kümnendat kohta ja Tuuli Tominga 19. koha sprindis, aga korraliku esikümnesähvatusega nagu naabrid lätlased ja leedulased alailma hiilgavad, pole ammu hakkama saadud.
Ei ole seni tulemust kirjas ka suusahüppaja Artti Aigrol, korduvalt on just tema see, kes esimesena MK-sarjas lõppvõistlusest ja punktidest ilma jääb.
Kui kergejõustik ja talialad on hooajalised, siis pallimängud käivad alati. Nagu Kataris lõppema hakkav jalgpalli MM-gi näitab. Ka Eestis mängiti veel hiljuti vutti, paraku ei õnnestunud eestlastel mullu 38 aasta järel võidetud Balti karikat kaitsta, tuli Islandi ja Läti järel kolmas koht. Aga jalgpall oli suurelt jutuks ikka, nimelt linastus dokfilm „Lõvide vennaskond”. See on film ühest poistepundist, mis karismaatilise treeneri Roman Ubakivi käe all pani aluse uuele eestlastest jalkapõlvkonnale, kust võrsusid tähed Mart Poom (mängis Londoni Arsenalis), Marko Kristal, Martin Reim ja teised, kes nüüdseks nimekad treenerid. Lõvide jalajälg Eesti spordis on suur. Ja ehk saab jätkugi, nimelt mängib Londoni Arsenalis Eesti koondise noor esiväravavaht Karl Jakob Hein, kes hiilgas Arsenali hiljutises nullimängus hiljuti sellega, et tõrjus koguni neli penaltit!
Korvpalliski on hästi vaatamata sellele, et novembris kaotas Eesti rahvusmeeskond suurelt 71:91 EM-valiksarjas Soomele. Kusjuures paar viimast aastat Eesti koondist juhendanud ja ladusa eesti keele suhu saanud soom1lane Jukka Toijala sai hea töö tõenduseks lepingupikenduse.
Eesti noored korvpallurid möllavad praegu edukalt raja taga. Henry Drell hiilgab USA G-liigas Windy City Bullsi särgis, visates enamasti üle kümne punkti ja võttes samaväärselt lauapalle. Kerr Kriisa on üks võtmemängijaid Arizona Wildcatsi meeskonnas, kes edenes tema toel Hawaii turniiri finaali ja on võitnud enamiku mänge tudengiliigas NCAA. Hispaania meistriliigas Baskonia tiimis läheb hästi Maik Kalev Kotsaril ja Sander Raiestel. Kotsar on üks kahest keskmängijast, Baskonia osaleb ka Euroliigas ja nopib seal eestlaste abiga võite. Hispaania liigas mängib ka Mattias Tass.
Eesti kaks tipptennisisti, WTA 17. mängija Anett Kontaveit ja WTA 32. Kaia Kanepi valmistuvad aasta esimeseks suurturniiriks Australian Openiks. Imetlust väärib 38-aastane Kanepi, kel jätkub endiselt nii tervist kui motivatsiooni.
Ja lõpetuseks – imetlust või imestust väärib taas ultraraudmees Rait Ratasepp. Pidevalt piire nihutav ja uusi väljakutseid otsiv mees jooksis nüüd läbi kaheksa Kanaari saart, alistades 700 km ja 28 000 tõusumeetrit sisaldanud retkel ka kõik saarestiku mäetipud.
Häid jõule soovides
Enn Hallik
