Kiviõli keemiatööstuse juhtkond teatas ametiühingule ja töötukassale, et põlevkivi puuduse tõttu lõpetab õlitehas töö ning on sunnitud kollektiivlepingu töötajatega üles ütlema, mille tagajärjel jääb alates 1. maist tööta 656 inimest.
Eelmise nädala lõpul saatis ettevõtte direktor riigikogule, valitsusele ja ministeeriumidele kirja, milles ta kinnitas, et Kiviõli Keemiatööstus on sunnitud majandustegevuse lõpetama. Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri alale jäävate maade elanikud taotlevad kohtult ettevõttele väljastatud kaevandamisloa tühistamist ning esialgse õiguskaitse korras Tallinna halduskohus selle ka keelas, vahendas ERR-i venekeelne uudisteportaal.
Kiviõli linnapea Dmitri Dmitrijev ütles ERR-i uudisteportaalile, et musta stsenaariumi realiseerumisel tähendaks see linna eelarvele 15% väiksemat tulumaksulaekumist ja keskkütte kallinemist. Juhul, kui tehas töö lõpetab, tuleks hakata linna kütma gaasikatlamajaga ja megavatt-tunni hind tõuseks umbes 35%.
Tüli põlevkivikarjääri maade ümber puhkes 2008. aasta novembris, kui keskkonnaministeerium väljastas Kiviõli Keemiatööstusele kaevandamisloa Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääris. Tallinna ringkonnakohus tühistas aga 2010. aasta algul ministeeriumi loa ümber-kaudsete maade omanike kaebusel.
Kohtu hinnangul ei ole ministeerium kaevandamisloa väljastamise menetluses piisavalt arvestanud maaomanike ja teiste huvitatute seisukohtadega.
Valitsus on Kiviõli keemiatööstuse 2009. aasta novembris esitatud avalduse alusel alustanud ka Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri alale jäävate maade sundvõõrandamise protsessi. Maaomanikud saatsid eelmise aasta novembris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile pöördumise, milles taotlevad protsessi lõpetamist, sest valitsuskabineti otsus on nende hinnangul vastuolus jõustunud kohtuotsusega.
Maaomanikud on korduvalt viidanud asjaolule, et Kiviõli Keemiatööstuse töö jätkamine on võimalik ka Põhja-Kiviõli karjäärilaienduseta, kuna Eesti Energia on kinnitanud, et suudab ettevõtte põlevkivi vajadused rahuldada.
Keskkonnaministeerium andis Kiviõli Keemiatööstusele uue põlevkivi kaevandamisloa 27. jaanuaril 2011. Vastavalt loale on ettevõttele antud õigus Ida-Virumaal asuvas Sonda vallas 25 aasta jooksul kaevandada põlevkivi 739 hektaril, kus põlevkivivaru on umbes 22 miljonit tonni.
Märtsi alguses Tallinna halduskohtule esitatud kaebustes ja esialgse õiguskaitse taotlustes palusid Sonda valla maaomanikud, et kohus tühistaks keskkonnaministeeriumi poolt Kiviõli Keemiatööstusele väljastatud kaeveloa Põhja-Kiviõli II mäeeraldisel ning kuni lõpliku kohtuotsuseni peataks kaeveloa kehtivuse.
22. märtsi määrusega rahuldas kohus kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas kaevandamise kuni kohtulahendi jõustumiseni.
Kohus ei nõustunud ministeeriumi ja kaevandaja väidetega, et elanike kaebus on perspektiivitu, vaid pidas võimalikuks, et kaevandamine kahjustab kaebajate õigusi pöördumatult.
Üle 330 hektari maast, kus riik lubas keemiatööstusel põlevkivi kaevandada, kuulub kütuseärimees Nikolai Reismanile, keda Kiviõli Keemiatööstus süüdistab maade kokkuostmises spekulatiivsetel eesmärkidel. Reisman ütles Delfile, et jutt tehase sulgemisest on tühipaljas ähvardus.
"Selle asemel, et tegeleda Kiviõli Keemiatööstuse tehnoloogiliste ja juhtimisprobleemide lahendamisega ning investeerida ettevõtte kaasajastamisse, tegeleb omanik hoopis Kiviõli linnaelanike seas paanika külvamisega, eesmärgiga avaldada mõju kohtule ning pressida välja erisoodustusi," ütles Reisman.
"Kui vaatame põlevkivitööstuse sektoris toimuvat, siis näeme, et tegemist on väga perspektiivika valdkonnaga, mis kindlasti ei salli ühtegi tühja kohta. Näiteks arendab Eesti Energia projekte USA-s ja Jordaanias, Viru Keemia Grupp ehitab uue tehase ning ainult pime võib arvata, et Kiviõli linna elu seiskub vastutustundetu ja lohaka tööandja kadumisel," ütles Reisman, lisades, et Kiviõli elanikel pole vaja karta.
VES/ERR
