Tartu rahulepingu 103. aastapäeval meenutasid Tallinna linnajuhid Kadriorus Jaan Poska kuju juures rahukõneluste Eesti delegatsiooni juhti ja riigimeest.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et Jaan Poskat mäletatakse kui rahu toojat.
“Tänapäeval tuntakse Jaan Poskat eelkõige Tartu rahulepingu tõttu kui rahu toojat, aga riigimees Poska kirjutas ennast juba 1905. aastal ajalukku kui esimene eestlasest Tallinna linnavolikogu juhataja ning hiljem Tallinna linnapeana, Eestimaa kubermangu komissarina ja Asutava Kogu liikmena,” ütles Kõlvart.
“1918. aastal sai Poskast meie esimene välisminister ja välisdelegatsiooni juht, kes Pariisi rahukonverentsil võitles Eesti dejure tunnustamise eest, omandades kõrgdiplomaatia kogemusi ja oskusi. Tunnustusena usaldati 1919. aasta lõpus Jaan Poskale Nõukogude Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhi amet,” lisas ta.
Tartu rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Rahuleping lõpetas Vabadussõja ja Esimesest maailmasõjast alates kestnud sõjategevuse Eesti pinnal. Lisaks määrati rahulepinguga Eesti idapiiri ning sellega tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti Vabariigi iseseisvust.
Jaan Poska nime kannab tema kodutänav Tallinnas Kadriorus ja mitmed Eesti haridusasutused. Tallinna linna eestvõttel rajati tema 150. sünniaastapäevaks 2016. aastal Kadrioru parki Jaan Poska mälestusmärk (fotol), mille autorid on arhitektid Pille Noole, Üllar Ambos ja Jiannis Lykouras ning skulptor Elo Liiv.
VES/ERR