Igal aastal 24. veebruaril on eesti soost inimestel nii Eestis kui ka Hemingway’le toetudes – igas maailma sadamas asja oma ajaloo ning juurte peale mõelda.
Oma kirju ja keerulise 11 000 aastase eestluse loo jooksul oleme kangekaelselt üle elanud nii sakslaste, rootslaste kui ka venelaste okupatsioonid, mitmed sõjad ja pärisorjuse ning ikka ja alati Vargamäe Andresetüüpi jonniga (oma keelt kõneldes ning oma maad harides) vabadusest unistanud.
Selle aasta Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel Lakewoodi Eesti Majas, pühapäeval, 26. veebruaril 2023, oli meil õnn ja au kuulata mitmete Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisele kaasa aidanud aktivistide mälestusi. BATUNi (Baltic Appeal to the United Nations) esindajatena võtsid sõna Sirje Okas Ainso ja Urmas Wompa; kodu-Eestist ning Eesti Vabariigi esindajatena tervitasid meid EV peakonsul New Yorgis Arvo Anton ning majandusteaduste doktor ning poliitik Ivar Raig.
Sirje Okas Ainso meenutas, kuidas BATUNi tegevuse aluseks oli Ameerikas elavate Balti juurtega kogukondade unistus koju tagasi pöörduda ja otsus selle nimel midagi ära teha. BATUN hakkaski sihikindlalt olukorrale kodumaal tähelepanu tõmbama nii Genfis inimõiguste komisjoni ees kui ka siin ÜROs. 1980ndate aastate lõpus hakkasid BATUNi aktivistid ka tegema tihedat koostööd Eestis-Lätis-Leedus elavate vabadusvõitlejatega ning ilmselgelt kiirendas BATUNi tegevus nende 3 riigi vastuvõttu ÜROsse.
Ivar Raig kirjeldas oma osalemist 1989. aasta NL Rahvasaadikute Kongressil Moskvas, kus MRP-i salaprotokollide olemasolu kinnitati, avalikkuse ette toodi ning lõpuks tühistati. Ta rõhutas ka, kui tähtsat rolli meie väike Eesti mängis suure Nõukogude Liidu hävitamisel, kui president Arnold Rüütel Eesti suveräänsust deklareeris, mille eeskujul kohe ka teised “nõukogude vabariigid” ennast iseseisvaks kuulutasid, kuni nõukogu oli ilma liiduta.
Eesti Vabariigi peakonsul Arvo Anton soovis kõigile ilusat vabariigi aastapäeva ning kirjeldas, kuidas tänu meie okupatsioonikogemusele on meie riik tänaseks teinud kõik endast oleneva, et me enam kunagi üksi ei peaks okupatsiooniohu vastu võitlema. Ta mainis ka, et nii Euroopa Liidu kui ka NATO juhid külastasid Tallinna EV 105. aastapäeva puhul ning et president Joe Biden ja president Alar Karis kohtusid eelmisel nädalal Poolas. Eesti annab ka endast kõik, et Ukrainat toetada ja teisigi riike oma eeskujuga tegutsema sundida. Peakonsul kiitis heaks ka Lakewoodi Eesti Ühingu (koostöös New Jersey Läti ja Leedu organisatsioonidega) korjanduse Ukraina laste ja sõjapõgenike heaks ning tänas Lakewoodi kooli õpetajaid, kes eesti meelt ning keelt siin mandril säilitada aitavad.
Eesti kooli lapsed olidki varsti laval ning rahvariietes noored esinesid nii tantsu kui lauluga ligi 100-liikmelise publiku ees. Ülle Bucholz esitas oma EV 100. aastapäevaks kirjutatud laulu – “Täna sulle” ning veel paar imeilusat tuntud eestimeelset laulu.
Andres Simonson püstitas meie järeltulijatele tõsise küsimuse: miks on Eesti Majad kõigis suurlinnades (nagu New York, Sydney, Los Angeles, Toronto, jne) ja siis siin, Lakewoodis, kus nurgakivi paikapaneku ajal polnud muud kui kanafarmid nii kaugele kui silm ulatus? Eks see mõistatus jääbki meie noorpõlvele lahendada, aga Andres täheldas veel, et eestlaste migratsioon siia aladele tõi kaasa Lakewoodi tsivilisatsiooni arengu (alkoholipoodide arv suurenes, jm). Eestlased aga elasid siin jonnakalt oma mikrokosmoses edası, korraldades oma olümpiamängud (aka spordipäev), oma laulupeo (aka segakoorid), tantsupeo (aka rahvatantsugrupp), oma laagrid, koolid ja kirikud ning nautisid ka häbenematult edasi oma saunakultuuri.
Ja siis, nagu Andrese sõnade kinnituseks, läks meil tantsuks! Eestist oli külla jõudnud rahvamuusikabänd koosseisus Karl Kobin, Uku Zolgo ja Kert Krüsban, kelle muusika kõlades oli võimatu istuma jääda.
Tahaks veel tänada meie LEÜ esinaist Helica DeShaw’d, kelle eestvedamiseta poleks meil pidu; samuti täname Erik Musta, Imbi Seppa maitsva toidu eest; Külli Rannamäed ning Helicat Lakewoodi laste etteastete ettevalmistamise suure töö eest; Raivo Reinupit, kes meil mitte ainult helitehnika meistriks ja autojuhiks, vaid ka muu kulissidetaguse töö tegijaks; Ilmar Vandereri – kava kujundamise eest; Tiiu Vandereri silmapaistva töö eest teadustajana; Ingrid Kangurit, kelle “hotellita” poleks meil võimalik külalisi vastu võtta; täname südamest ka Thomas Vaga, Luule Primat ning Lakewoodi Eesti Kooli lapsi.
Elagu Eesti!
LEÜ nimel
Merike Safka
Sirje Okas Ainso kõne on 10. lk
