26. veebruari pärastlõunal kogunes meid Scandinavian Cultural Center’i saali tubli poolsada, et tähistada Eesti Vabariigi 105. aastapäeva.
Läbi aegade on seda päeva kutsutud mitmeti. Vanu 30ndatest aastatest säilinud ajakirju sirvides torkab silma, et 24. veebruari tähistati toona kui Vabaduse päeva. Pärast II maailmasõda, nõukogude okupatsiooni aegu, räägiti ja mäletati seda Iseseisvuspäevana. Täna tullakse kokku vabariigi aastapäevaks…
Siinkohal jätab kirjutaja mõttelõnga õhku rippuma ja “kolib” tagasi Skandinaavia Keskuse lippudega ehitud pidusaali, kus juba lauldakse Ameerika hümni, millele järgneb sama hingetõmbega kaunistagem eesti kojad… – “Eesti Lipp”.
Avasõnad lausub Bostoni Eesti Seltsi president Paul Attemann.
Hoiame ühte, et jääks püsima vabadus nii siin Ameerika Ühendriikides kui ka kodu Eestis. Hoiame ühte ja ulatame igal võimalikul viisil abistava käe Ukraina sõjas kannatanuile.
Mäletame neid, kes andsid oma elu Eesti vabaduse ja iseseisvuse eest.
Mäletame ka meie seltsi ridadest viimasel aastal lahkunuid.
Mäletame neid, kes on langenud Ukrainas, et kaitsta oma kodumaad.
Saali vaikusest saavad tervitusteks sõna Paul Rabchenuk, Ukraina Kongressi Bostoni osakonna asepresident; lätlaste tervitused annab edasi Inara Suuberg ning leedulasi esindab aukonsul Bostonis Teo Forcht Dagi. Loetakse ette tervitus Eesti Rahvuskomiteelt Ühendriikides.
“Elagu Eesti! Jää kestma Ukraina!” on mantra, mis jääb kõlama.
Foto: Paul Branzetti
Oma 87-aastase eksistentsi jooksul on Bostoni Eesti Seltsil olnud nii tõusu- kui mõõnaperioode, aga aegade kiuste püsib see tänini. Ja kui siis publiku ette ilmuvad meie lapsed, et hellitada südameid ning pakkuda pidupäeva kosti, pole kahtlustki, et eestlus siin Bostoni mail püsib hommegi veel. Koolijuhataja Triin Vallaste ning muusikaõpetaja Jeffers Engelhardti kindlakäelisel juhtimisel antakse kontsert, mida jääb saatma kestev aplausikaja.
Juba enam kui 10 aastat on Eestiainelise sotsiaalmeedia üheks lipulaevaks olnud inglisekeelne veebiajakiri “Estonian World”. Asutatud aastal 2012 Londonis, loetakse seda täna enam kui 200 riigis ja territooriumil. “Me asutasime “Estonian World’i” selleks…”, nendib Bostoni aktuse peakõneleja, veebilehe kaasasutaja ning tegevtoimetaja Sten Hankewitz” et meie kodumaa saaks ingliskeelses maailmas rahvusvahelist tähelepanu…., et Eesti oleks pildis…”.
Vabadus… Vabadus olla… Vabadus teha… Vabadus mõelda… ja mulle see meeldib… olla vaba, olla mina ise…räägib mees pisut ka iseendast ja oma elukogemustest. (PS. Hiljuti ilmus Amazonis müügile Sten Hankewitz’i mälestusteraamat “The Grand Illusion”.)
Nõnda kui heal lapsel on mitu nime, nõnda tuntakse ka Bostonit maailmas mitmeti ja üks kindel tunnussõna, mida tarvitatakse on “koolid”. Üks nendest, kus aastaringselt ja seda juba taasisesisvumise algaastatest peale, noori eestlasi kohata võib, on Berklee Muusikakolledž.
Triin Metshein ja Kert Markus Valdek leidsid sedapuhku pisut mahti, et tiheda õpitöö arvelt tuua muusikalist külakosti ning saata kokkutulnuid klaveril lõpufinaaliks – “Hoia, Jumal Eestit” ning Eesti hümn.
Tänusõnad seltsi asepresidendilt Marii Engelman’ilt olid ühtlasi sissejuhatuseks peolauda, mida troonisid kringlikonkursi palmikud. Jätan menüü siinkohal detailides üles lugemata, aga ette rutates siiski niipalju, et ausa rahvahääletuse tulemusena viis kringlimeistri tiitli ja kotitäie auhindu sedapuhku koju ei keegi muu, kui seltsi president isiklikult.
Hää-hää-hästi tehtud! Igatahes.
Villu Tari
