Euroopa Parlamendis heaks kiidetud plaan tõsta aastaks 2033 kõigi majade energiatõhusus D-klassini käib Eestile rahaliselt ja ajaliselt üle jõu, tunnistab majandusministeerium. Eesti loodab, et lõpuks jääb peale leebem kava, mille on välja pakkunud Euroopa Komisjon.
Euroopa Parlament võttis vastu Euroopa Komisjoni eelnõust karmima seisukoha, et eluhoonete energiatõhususe klass peaks Euroopa Liidus olema 2033. aastaks vähemalt D. Eesti on nõustunud Euroopa Komisjoni pakutuga, mille järgi tuleks saavutada 2033. aastaks elamufondi keskmine D-klassi tase. Sellise kava jaoks oleks vaja 1,4 miljardit eurot, millest suurem osa tuleks leida riigieelarvest. Euroopa Parlamendi soov käib Eestile üle jõu.
“Aastaks 2030 me näeme ette, et on võimalik kasvatada renoveerimise mahte kaks korda ja see on meile jõukohane, aga see, et D-energia klassi viia iga hoone aastaks 2033, lihtsalt tähendaks väga suurt täiendavat rahastusvajadust võrreldes praeguste plaanidega. /…/
Hinnanguliselt on umbes kaks miljardit eurot vaja selliseks tegevuseks ja kokku aastani 2050 on elamute rekonstrueerimisvajadus umbes 15 miljardit eurot,” selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Ivo Jaanisoo.
Europarlamendi plaan pole realistlik ka Eesti ehitusturu võimekust arvestades. “Praeguse plaani kohaselt me oleme teinud umbes 100 maja aastas. Ja eesmärgi järgi peaksime tegema 500 maja aastas, mis tähendab ehitusmaterjalide tootjalt umbes viiekordset tootmise võimsuse tõstmist,” ütles ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevdirektor Marina Vaganova.
Eestis on 200 000 eramaja ja 26 000 kortermaja. Korda on vaja teha 14 000 kortermaja. Umbes neljandik Eesti elamufondist on renoveerimise mõttes perspektiivitu, arvavad eksperdid. “Eesti elamufond on suuremad linnad ja siis regioonid. Suurtes linnades on olukord väga hea, võib öelda, et mujal on olukord väga halb. Ja see on kõige suurem probleemkoht meie jaoks siin Eestis, et me hakkame justkui toetama seal, kus asi on juba suhteliselt korras ja seal, kus asi ei ole korda saanud, ei saagi korda,” kommenteeris omanike keskliidu juht Andry Krass. “Seda ma ei ütle, et otseselt neljandik oleks perspektiivitu, aga see maht on küll väga suur nendes hoonetes, mis tõenäoliselt kasutusest välja langevad järgmise paarikümne aasta jooksul. /…/ Ligikaudu me räägime mõnest tuhandest korterelamust selle 26 000 hulgas,” ütles asekantsler Jaanisoo.
VES/ERR