Kõne EV 105. sünniaastapäeval Lakewoodis 26. veebruaril 2023
Austatud rahvuskaaslased ja külalised Lakewoodi Eesti majas. Daamid ja härrad!
Balti riikide iseseisvuse taastamise protsessil oli tihe side Nõukogude Liidu lagunemisega. Erinevad teadlased, analüütikud ja kommentaatorid üle maailma on leidnud palju Nõukogude Liidu kiire kokkuvarisemise põhjuseid. Kokkuvõtlikult peetakse peamiseks Nõukogude Liidu allajäämist USA-le ja tema liitlastele nn külmas sõjas. Teiseks olulisemaks põhjuseks peetakse nõukogude kommunistliku ideoloogia nõrkust ja M. Gorbatšovi uuenduskursi mittevastavust sellele ideoloogiale. Kolmandaks teguriks oli nõukogude majanduskorra (plaanimajanduse) võimetus tagada inimestele heaolu. Neljandaks kokkuvarisemise oluliseks põhjuseks nimetatakse Balti liiduvabariikides käivitunud ja kõikidesse teistesse jõudnud rahvuslike vabadusliikumiste survet riigi juhtkonnale. Viienda põhjusena tuuakse esile armutut võimuvõitlust nõukogude eliidi ladvikus M. Gorbatšovi ja tema reformide vastu, mis päädis 1990. a. augustiputšiga ja oluliselt kiirendas lagunemist.
Ükski nimetatud viiest tegurist eraldi poleks tõenäoliselt Nõukogude riiki suutnud likvideerida. Selle tingisid kõik nimetatud tegurid koosmõjus M. Gorbatšovi valitsemise ajal 1985. aastast kuni tema tagasiastumiseni 25. detsembril 1991. Paradoksaalselt meenutatakse M. Gorbatšovi nüüd paljude poolt kui riigijuhti, “kes hävitas riigi, mida püüdis päästa.”
Alljärgnevalt peatun vaid nendel Nõukogude Liidu lagundamise episoodidel, kus Eesti roll oli selgelt tuntav, tähele pandud ja ka arvestatud. Mõistagi seisnes väikese Eesti roll suure riigi poliitika kujundamisel eelkõige uute ideede esitamises ja vastavate otsuste algatamises. Selleks lõid hea eelduse M. Gorbatšovi algatatud demokratiseerimise, avalikustamise ja uuendamise poliitikad, mille käigus oli võimalik käsitleda ka kommunistide kuritegusid ja repressioone.
Olen seisukohal, et paljuski just Eestis töötati välja strateegia, kuidas M. Gorbatšovi reforme sotsialismi uuendamisel kasutada ära Balti rahvaste huvides. Üleliidulise väitluse taustal majandusreformide üle tegi tollane Eesti Plaanikomitee asejuht Edgar Savisaar koos grupi majandusteadlaste ja mõttekaaslastega 1987. a. septembris ettepaneku viia kogu Eesti üle isemajandamisele (tuntud kui IME projekt). Seejärel tegi ta 1988. aasta aprillis ettepaneku Eestimaa Rahvarinde moodustamiseks IME ja teiste uuenduste elluviimiseks. Need ideed leidsid kiire toetuse nii Eesti rahva ja juhtide ning isegi NSVL tippjuhtide seas. Augustis 1988 sõitis tollane NLKP ideoloogiasekretär ja uuendamise peaideoloog Aleksander Jakovlev Vilniusesse ja Riiga ning avaldas eestlaste ideedele sealsete parteijuhtide jahmatuseks tugevat toetust. Selliselt avas A. Jakovlev tee Eesti ideede üleliiduliseks levikuks ja rahvaliikumiste tunnustatud mobiliseerimiseks. Loodeti isegi, et Balti-maade reformid saavad eeskujuks ülejäänud liiduvabariikidele.