16. mai ennelõunal langetas Merevägi Lennusadamas pidulikul tseremoonial mereväe lipu allveelaeval Lembit, millega laev arvati mereväe laevastikust välja.
«Sinu ülesandeks oli sulgeda hõimuvellede soomlastega Soome laht vaenlase eest, paraku seda võimalust Sulle ei antud ja pardale seati võõras meeskond. Alles taasiseseisvunud Eestisse naasid uhkelt ja sirgelt, et hoida Eesti lippu ja tuletada meelde, et me kõigi jõududega seisaks vastu vaenlasele ja kunagi enam ei alistuks,» ütles kaitseminister Mart Laar lipu langetamise tseremoonial.
Tänavu täitub Lembitu ristimisest täpselt 75 aastat. “Lembit on Eesti mereajaloo üks olulisemaid sümboleid, olles ainuke suuremate ümberehitusteta säilinud sõjalaev Teise maailmasõja eelse Eesti ja kogu Baltimaade laevastikust”, ütles meremuuseumi direktor Urmas Dresen.
Meremuuseum tõstis 20. mai öösel allveelaeva kaldale ja viis angaari, kus algavad peatselt Lembitu sisemised restaureerimistööd Lembitu originaaljooniste järgi. Kuulsusrikka ajalooga lahinglaeva saab näha alates sügisest, kui lennusadama vesilennukite angaaride renoveerimistööd lõpevad. Sellest saab ilmselt üks ainulaadsemaid meremuuseume maailmas.
Juba aastaid otsis Eesti meremuuseum Lembitu originaaljooniseid ja aprilli alguses saigi ta enam kui 200 Lembitu originaaljoonise täieõiguslikuks omanikuks. Nimelt sai meremuuseum pooleteise aasta eest info Loode-Inglismaal asuvast Cumbria maakonna arhiivist, et neil on allveelaevade Lembitu ja Kalevi joonised, mis ehitusfirma Vickers-Armstrongs oli juba aastakümneid tagasi sinna annetanud. Meremuuseumi jaoks oli see väga oluline leid, kuna seni oli Lembitu interjöörist säilinud vaid mõni üksik mustvalge foto.
Allveelaeva Lembitut on peetud vanimaks vees olevaks allveelaevaks maailmas.
Eesti Vabariik tellis vahetult enne Teist maailmasõda Inglismaalt kaks identset allveelaeva – Lembitu ja Kalevi. Allveelaevade hankimine oli suurimaid rahvaalgatuslikke rahakogumisprojekte Eesti Vabariigis. Oma aja kohta tipptehnoloogilised allveelaevad valmisid 1936. aastal Vickers-Armstrongi laevatehases Inglismaal. Kuigi mõlemad allveelaevad veeskati 1936. a. juulis, asusid nad teenistusse aasta hiljem.
1940. aastal arvati Lembit Nõukogude Liidu Balti laevastiku koosseisu. Kalev lasti 1941. a sügisel põhja, Lembit on olnud sõjajärgselt kasutusel nii õppelaeva kui muuseumi eksponaadina. Vabariigi valitsuse korraldusel võtsid meremuuseumi ja kaitseväe esindajad 1992. aastal allveelaeva üle endise Nõukogude Liidu sõjamerejõududelt. Mereväe lippu kandis Lembit alates augustist 1994, mil mereväe ülema käskkirjaga kanti ta mereväe laevade registrisse alusena number üks.
VES/Postimees