Markus Vaga tõi ülestõusmispüha jutluses esile Jeesuse elu sündmused. Me mälestame jõuluajal Jeesuse sündi, Suurel reedel aga Tema surma. Ometi on nende kahe sündmuse vahel palju sarnasusi.
Jeesus ei sündinud isegi nagu vaene laps mingis majas ehk kodus, vaid Jumala poeg sündis sõimes. Madalamat elu algust on raske ette kujutada. Hüpates edasi umbes 34 aastat ja Jeesus seisab Rooma Impeeriumi esindaja palees, kus rahvas karjub, et ta ei ole nende kuningas, kelleks on Rooma keiser. Ja kui Jeesuse elu algas mugavusteta loomalaudas, lõppes see Kolgata ristil, piinas ja valus. Maailmal ei olnud Jeesusele ruumi, kui ta sündis ega ka, kui ta suri. Maailmal ei ole ruumi Jeesuse jaoks ka tänapäeval.
Miks see oli nii? Jumalal oleks olnud ju lihtne korraldada, et ta oleks sündinud kuningapalees.
Kui targad Hommikumaalt tulid äsjasündinud kuningat kummardama, läksid nad ju alul Heroodese paleesse. Miks pidi Jeesus surema kui kurjategija ristil?
Vastus on selge. Kui Jeesus oleks käitunud teisiti, oleks inimesed teda kuulanud ja austanud mitte seepärast, et ta oli Jumala poeg, vaid et ta oli kuninglik laps. Nad oleksid tahtnud selle kuninga ligidal olla, mitte seepärast, mida ta oleks neile õpetanud, vaid et tal oli rikkust ja võimu. Siis poleks meil ka kindlasti kirikut olnud.
Ei, Jeesus ei tulnud, et alustada uut kuningriiki – ei Iisraelis kaks tuhat aastat tagasi, mitte ka tänapäeval ükskõik mis maal. Jeesus on kõigi maailma inimeste kuningas. Ta soovib, et me kõik tuleksime tema juurde. Ja seepärast ta suri tolleaja kõige madalamal viisil – ristil. Jeesus pidi kannatama, sest ta võttis oma õlgadele terve maailma patud. See ongi kõige olulisem õpetus ülestõusmise pühast. Iga inimene, isegi head inimesed on pattu teinud ja teevad ka tulevikus. Jumala seaduse all peame lepitust tegema kõigi pattude eest ohvriga templis. Aga kus on meie tempel?
Kristus on meie ohver, kes oma surmaga maksis kõik meie patud. Apostel Paulus kirjutab roomlastele: surm on patu palk. Kuid Jeesus oli ilma patuta, ta läks surma meie pattude eest, vabastades kõik, kes panevad oma lootuse Temasse – on vabad ja elavad õndsuses. Ja see muudab meie elu. Nüüd elame nagu Jeesus on meile õpetanud: täis rõõmu, armastust ja andeksandmist ja aitame kõiki Jumalat teenida ja tänama kõige eest, mida ta meile on andnud. Kristus on üles tõusnud. Aamen.
Kokkuvõte jutlusest:
Aime Andra