President Toomas Hendrik Ilvese sõnul ei ole Eesti ja Venemaa vahelise ajalookomisjoni moodustamisel praeguses olukorras mingit mõtet.
«Me ei saa avada nende arhiive ja samas on meie arhiivid avatud. Kui arhiivid on avatud ainult ühepoolselt, ei ole sellel mingit mõtet. See oleks sama, kui mängida kaarte nii, et vastane saab hoida oma kaarte ja neid ise vaadata ja sina peaks mängima avatud kaartidega,» ütles Ilves intervjuus Ukraina ajalehele Den. Vastates küsimusele Moskva süüdistuste kohta, nagu üritaks Eesti ajalugu ümber kirjutada, ütles Ilves, et valed ei ole ajalugu.
«Ma olen nõus, et ajalugu ei saa ümber kirjutada. Kogu see teema on üles kerkinud ametlikust valest, nagu oleks Eesti ühinenud vabatahtlikult Nõukogude Liiduga. Massilised küüditamised leidsid aset siis, kui Nõukogude Liit oli Natsi-Saksamaa liitlane. Ma arvan, et see ei ole ajaloo ümberkirjutamine, kui väita, et Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, mitte 21. juunil 1941,» märkis Ilves.
President soovitas küsida poolakate käest, kus asus nõukogude armee ajavahemikul 17. september 1939 kuni 21. juuni 1941. Ta meenutas tuhandete Poola ohvitseride tapmist Katõnis. «Me ei kirjuta ajalugu ümber. Me peame ümber lükkama mõned müüdid Poola vabastamisest 17. septembril 1939 vennaliku armee poolt. Vaadake pilte, kuidas nõukogude armee ohvitserid embavad 1939. aastal natsiohvitsere ja suruvad nende kätt,» lausus Ilves.
Venemaa suursaadik Eestis Juri Merzljakov ütles mullu novembris, et Eesti ja Venemaa peaksid moodustama kahepoolse ajaloolaste komisjoni, et viia ajaloo erinevat tõlgendust puudutavad väitlused suunama riikidevahelistest suhetest üle puhtakadeemilisse õhustikku.
Merzljakov ütles Tallinnas antud pressikonverentsil, et Venemaa teeb ettepaneku moodustada sel eesmärgil kahepoolne ajaloolaste komisjon sarnaselt sellistega, mis on Venemaal juba Poola ja Leeduga.
«Me teeme ettepaneku vaadata tulevikku, aga ajalugu jätta ajaloolastele, et eksperdid saaksid rahulikult, akadeemilises õhkkonnas, ilma viha ja emotsioonideta, samm-sammult vaidlusküsimustes kokkuleppele läheneda ning jõuda nii hiljutiste kui ammuste ajaloosündmuste hindamisel mõlema rahva ajaloolist mälu mitte solvavate ja objektiivsete hinnanguteni,» sõnas Merzljakov.
Postimees
