Kalev Vilgats, ajakirjanik
2014. aastal võeti vähemuse survel vastu kooseluseadus, mis paljudele eestlastele oli vastukarva. Seetõttu jäid riigikogus heaks kiitmata seaduse rakendusaktid ehk kahe inimese vahelised tsiviilõigused ja kohustused on reguleerimata.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo on seda meelt, et kooselu rakendusaktid ja abieluvõrdsus tuleb kiiresti koos ära teha, et tüli oleks vähem. Peaminister Kaja Kallas ütles 20. aprillil, et valitsusel on abieluvõrdsuse eelnõu ja rakendusaktidega riigikokku minekuks aega kuus nädalat. Riigikogu kevadistungjärk lõpeb juuni kolmandal neljapäeval.
Aegpomm koalitsioonileppes.
Politoloog Tõnis Saarts rääkis Vikerraadio päevakommentaaris, et koalitsioonilepingu suurimad riskikohad on vähemuste õigused. Abieluvõrdsuse kehtestamine äratab ja mobiliseerib konservatiivsema osa ühiskonnast ning kordub see, mida nägime 2014. ja 2021. aastaks kavandatud abielureferendumi puhul: terav polariseerumine, palju meeleavaldusi, kompromissitu obstruktsioon riigikogus.
Muide, 2021. aasta abielureferendum jäi ära seetõttu, et valitsusel said enne elupäevad otsa ja opositsioonist ei olnud EKRE-l enam võimalust oma plaane teostada. Ilmselt annab abieluvõrdsuse teema EKRE-le šansi oma reitingut tõsta, aga tõenäoliselt ei jätku piisavalt kütteainet, et seda 2027. aasta riigikogu valimisteni kuumana hoida.
Reformierakond peab kartma omaenda konservatiive. Oravad ei ole kooseluseaduse ega abieluvõrdsuse pu-hul kuigi ühtsed. Samasooliste abielu toetasid nad võimuliidu püsimiseks. Kuidas peaksid nüüd suhtuma koalitsioonipartnerisse sotsid ja Eesti 200? Kaalul võib olla võimuliidu saatus.
Kirikule kiirustamine ei meeldi
Eesti Evangeelsele Luteri Kirikule ei meeldi valitsuse ennaktempos toimetamine abieluvõrdsuse elluviimisel. Eesti kirikute nõukogu president, EELK peapiiskop Urmas Viilma on selgelt väljendanud kirikute üldist ja põhimõttelist seisukohta: sooneutraalse abielu kehtestamise või perekonnaseaduse muutmisega ei saa nõus olla.
Õnneks ei kohusta seadus kirikut kedagi laulatama ega abielu registreerima. Kui täna on abielu naise ja mehe vahel, siis edaspidi sooneutraalne. Viilma pole nõus, et ühe sisuga abielu võetakse seadusest välja ja asendatakse teisega. Edaspidi abielluksid isegi mees ja naine sooneutraalsesse abiellu, aga see pole see, mis piiblis kirjas.
Erinevaid arvamusi on ka EELK sees, kus on üle saja vaimuliku, kellel on õigus riigi nimel registreerida abielusid. EELK Tartu Ülikooli Jaani koguduse õpetaja Triin Käpp on seda meelt, et arutelu all olev abieluvõrdsus on täiesti kristlik. Käpp leiab, et abielu võiks olla kahe täiskasvanud inimese vahel sõltumata nende soost, aga küsimus on jäetud siiani arutamata.
Viilmagi möönab, et kirikute nõukogus pole abielu tuleviku üle mõtteid vahetatud. Ühtegi uut seisukohta pole kujundatud. Seni kehtib Eestis abielu, mis on mehe ja naise vahel ja seda on kirik toetanud.
Rohkem aega, vähem praaki
Viilma viitab president Alar Karise sõnadele, et seaduse kiirustades vastuvõtmine tähendab praaki. Ajaloo konservatiivseim koalitsioon kasutas ajaakent ja soovis abielureferendumit. Nad oleksid rahvalt küsinud, kuidas edasi minna. Praegu tahetakse seadusemuudatus lihtsalt ära teha.
Siiski pole kirikus tõenäoline, et mõni vaimulik hakkaks omal algatusel laulatama samasoolisi paare. Kui vaimulik hakkab käituma vastupidiselt kiriku õpetusele ja korrale, siis näidatakse talle koht kätte.
Viilma oleks nõus, kui samasooliste inimeste juridiliste probleemide lahendamiseks võetaks vastu kooseluseadus ja rakendusaktid. Ent ei enamat. Perekonnaseadus jääks muutmata. Kompromissi tulemusel saaksid samasoolised paarid kooseluseaduse alusel õigusliku turvatunde ja võrdsed õigused ühiskonnas samal ajal, kui abielu jääb edaspidigi tähistama ainult mehe ja naise liitu.
Viilmal on etteheiteid nii varasemale kui praegusele valitsusele. 2014 esitasid kirikud valitsusele rea küsimusi, viidates probleemidele, mis kooseluseadusega kaasnevad. Seadus võeti vastu ja kirikut ei tehtud kuulmagi. Ajaakna ära kasutamine 2014. aastal ja sama soov praegu ei olnud ega ole hea poliitika.
Kirikupea kriitika
Viilma kogemus abielude registreerija ja laulatajana kinnitab, et paarid ei soovi abielluda juriidilistel põhjustel. Abiellutakse perekonna loomiseks, mis toetub vastastikusele armastusele ja usaldusele ning tahetakse olla teineteisele truud.
Abielu sooneutraalseks muutmine tekitab vastuolu, mida pole kellelegi vaja. Sooneutraalse abieluga kustutatakse Eesti seadustest mehe ja naise abielu, seadustesse ei kirjutata ka samasooliste abielu, vaid abielu muutub sooneutraalseks, mida piibel ei tunne.
Kristlane, kes edaspidi sooviks registreerida mehe ja naise vahelist abielu, ei saa seda teha, ta saab sõlmida oma vastassoost abikaasaga ainult sooneutraalset ehk unisex-abielu. Sotsiaalkaitseminister Riisalo on öelnud Rahvusringhäälingule, et kõik saaksid sel juhul nautida oma õigusi võrdselt. Ent Viilma arvates pole õigusruum, kus õigused on maailmavaateülesed, nautimisväärne.
Veel üks alternatiiv oleks panna abielu küsimus rahvahääletusele ja küsida rahvalt mandaati edasisteks sammudeks. Miskipärast tundub, et praegune valitsus rahvast kuulata ei taha.
