Ajutaju neuroteadlasele (Cognitive neuroscientist) ja nimekale psühholoogia professorile Toronto Ülikoolis, dr. Ellen Bialystock’ile annetati hiljuti $100,000 Killami auhind tema kakskeelsuse uuringute eest ligi 40 aasta vältel. Uuringud hõlmavad kakskeelsuse mõju ajutajule (oimele).
Ilmneb, et mitmete teiste eeliste hulgas aeglustab järjekindel kakskeelsuse kasutamine Alzheimeri nähtuste esilekerkimist.
Dr. Bialystock mainib, et tegelikult ta juhtus sellele alale poolkogemata, kui ta 1976. aastal peale ülikooli lõpetamist Ph.D kraadiga pühholoogias, leidis töökoha ainult ühes kavandatud uuringu grupis, mis tegeles küsimusega, kuidas koolilapsed teist keelt omandavad. Psühholoogina huvitus Dr. Bialystock ka teise keele omandamisega kaasuda võivast mõjust ja muutustest oimetajus, mis nagu iseenesest juhtis teda uurima kakskeelsust.
Uuringutes leiti, et kui 5-6 aastastele lastele anti lahendada keelelisi ülesandeid, siis ainukeelsed ja kakskeelsed olid keeleliselt enamvähem võrdsel tasemel. Aga nad erinesid, kui oli vaja selgitada ebaloogilise lause õigekeelsust nagu “õunad kasvavad nina peal”. Ainukeelsed leidsid lause rumala või narri olevat, kuid ei suutunud vastata. Kakskeelsed aga olid võimelised oma sõnadega väljendama, et lause oli rumal, aga grammatiliselt õige. Kakskeelsetel ilmnes taipliku süsteemi olemasolu ja võime tähele panna olulist ja eirata ebatähtsat.
Dr. Bialystock mainib, et ajus töötab plaanipärane valikuline kontroll, mis hoiab tähelepanu olulisel ja eirab vähem tähtsat. See võimaldab hoida meeltes kahte eri asja ja tegeleda nendega vaheldumisi. Kakskeelsetel, kes kasutavad mõlemat keelt järjekindlalt, kerkivad rääkides aju võrgustikku korraga mõlemad keeled ja aju valikuline kontroll peab otsekohe selgitama, mis on antud juhul oluline. Seetõttu kasutavad kakskeelsed suuremal määral aju valikulist juhendamist, mille kasutamise sagedus muudab aju paindlikumaks ja teovõimelisemaks.
Aastal 2004 üllitati esimene avastus, et normaalselt vananevad kakskeelsed isikud omasid parema ajutaju kui ainukeelsed. Vaadeldes 400 Alzheimeri patsiendi haiguslugu, selgus, et kakskeelsetel algas haigus keskmiselt viis kuni kuus aastat hiljem kui ainukeelsetel. Kuigi haigus juurdus ka kakskeelsete ajudes, olid nad võimelised haigusega paremini toime tulema ja kauem tegutsema.
Dr. Bialystock ütleb, et kakskeelsuse järjekindel kasutamine aitab ka samal ajal mitme asjaga tegelda. Uuemate neuroimaging aparaatidega on olnud võimalik näha, kuidas ainukeelsed kasutavad ajus probleemide lahendusel ainult ühte aju piirkonda, aga kakskeelsed kasutavad mitmeid. Samuti on kakskeelsed palju kiiremad lahendama ka keeleväliseid ülesandeid. Nende ajud näivat kasutavat eri võrgustikke, mis hõlmavad keele kasutamist isegi mittesõnalistes ülesannetes.
Kui veel 1960. aastatel loeti USAs kakskeelsust ebasoodsaks, siis nüüd uuemate uurimuste tõttu on see vastupidine. Dr. Bialystock mainib, et kui keegi abiellub isikuga teisest kultuurist on nad oma laste oime arenguks nii-öelda istumas hindamatu kingi otsas. On kaks põhjust, miks edastada lastele keelelist pärusosa: esiteks see seostab lapsi nende päritoluga ja teiseks paneb kakskeelsus aju paremini tööle.
Ajalehes The New York Times ilmunud Chris Young’i artikli põhjal
Aime Andra
