Kalev Vilgats, ajakirjanik
Värskeim uudis Eesti majanduse vallast pärineb kolmapäeva hommikust ja statistikaametilt. Esialgse hinnangu kohaselt oli sisemajanduse kogutoodangu langus nii kaubanduses kui töötlevas tööstuses Eestis selle aasta esimeses kvartalis võrreldes möödunu aastaga 4 protsenti.
Eesti sisemajanduse tervisest annab statistikaamet ülevaate maikuu lõpuks.
Diagnoos hea ei ole, aga Eesti Pank on siiski optimistlikult meelestatud. Kuigi aasta kokkuvõttes majandus langeb, siis aasta sees nägevat me kasvunumbreid.
Eestisse lendamine kallineb.
10. maist jõustuvad uued Tallinna lennujaama tasud. Igalt reisijalt 10.50 eurot (tõus umbes kolm eurot). Odavlennufirma Ryanair küll vaidlustas lennujaama otsuse konkurentsiametis, kuid see jättis vaide rahuldamata. Nüüd on lennufirmal aega 30 päeva, et vaidlustada vaide rahuldamata jätmine.
Tallinna lennujaama ähvardab üha tõsisem marginaalistumine, kuna Riiast on lende tunduvalt rohkem ja lendamine mugavam. Samuti on eestlastele lähedal Helsingi lennujaam. Lennujaam põhjendab tasude tõstmist sellega, et need olid niigi madalad.
Tallinn ei kooskõlasta
Rahandusministeerium saatis eelmisel nädalal kooskõlastusringile maksumuudatuste eelnõu, mille järgi on aastast 2025 tulumaksumäär kõikidele Eesti ettevõtetele ja inimestele 22 protsenti. Kaob soodusmäär 14 protsenti regulaarselt jaotatavale kasumile. Aastast tõuseb käibemaks 22 protsendile. Lätlased hõõruvad juba käsi ja kiidavad eestlaste oskust astuda rehale. Neil on käibemaks 21 protsenti ja Riias oodatakse huviga Eesti möödumist. Majutusteenuste käibemaks tõstetakse 9 protsendilt 22-le.
Tallinna abilinnapea Joo-sep Vimm teatas kolmapäeval linnavalitsuse pressikonverentsil, et Tallinn valitsuse maksumuudatuste paketti ei kooskõlasta ja ärgitab samamoodi käituma Eesti linnade ja valdade liitu eelkõige majutusasutuste käibemaksu tõusu tõttu.
Hotellide ja restoranide liit on palunud valitsusel maksutõusu edasi lükata ja teha kõigepealt mõjuanalüüs, kuidas kõrgem maksumäär võib mõjutada alles koroonapandeemiast toibuvat majutussektorit.
Tubaka ja alkoholiaktsiisi tahetakse järgmisel kolmel aastal tõsta viie protsendi võrra aastas, kuigi joogitootjad palusid leebemat varianti kolm protsenti aastas ja tõus üle aasta.
Kaughasartmängude maks tõuseb 2024. ja 2025. aastal kuus protsenti ja 2027. aastal seitse protsenti. Mängulaudade maksule lisatakse kümme protsenti ja loterii maksumäär kerkib 18 protsendilt 22 protsendini.
Kas erimeelsused võimuliidus?
Kolmapäeval jõudis avalikkuseni pöördumine rea kultuuriürituste korraldamisega seotud liitudelt ja ühendustelt, milles kinnitatakse, et maksutõus mõjub kahjulikult kultuuri-, spordi- ja konverentsisektorile ning vähendab riigi tulusid.
Eesti väikeettevõtete assotsiatsioon (EVEA) saatis samuti valitsusele seisukoha, et maksumuudatused võivad suretada välja veerandi Eesti väikeettevõtetest. Tööandjate keskliit kutsub valitsust vähemalt mitte tõstma majutusasutuste käibemaksu kiirkorras.
Kõhklused maksutõusude osas on jõudnud Reformierakonna partneriteni. ETVs teatas Eesti 200 fraktsiooni esimees Marek Reinaas, et ootab rahandusministeeriumist analüüsi, kuidas maksutõus majutussektorit mõjutab. Kui tuleb välja, et sektorile mõjub halvasti ja maksulaekumise suurenemist ei toimu, siis võib-olla ei olegi seda mõistlik kohaldada.
Sotsist regionaalminister Madis Kallas ütles saates “Turismitund”, et majutusasutuste käibemaksu võiks vähendada viiele protsendile. Kolmapäeval andis ta juba tagasikäigu, et valitsuse liikmena järgib ta kokkulepet, et maksutõus tuleb, aga tal pole selgust, milline on selle regionaalne mõju. “Minu soov on vaadata neile mõjudele otsa ja võimalusel rakendada vastumeetmeid ja seda ma soovin valitsuses tõstatada. See on iga regionaalministri kohus,” ütles Kallas. Samas ei pea ta mõeldavaks, et majutuse käibemaksu muust maksupaketist eraldi käsitletaks.
Terviseminister Riina Sik-kut ütles, et kahtlemata peetakse riigikogu rahanduskomisjonis arutelu maksutõusude mõju üle ja otsustatakse, kuidas minnakse edasi, kuid valitsuse soov oli käibemaksuerisus kaotada.
Automaksust 120 miljonit aastas
Valitsuse eesmärk on koguda automaksust igal aastal 120 miljonit eurot. Mullu registreeritud autodest oleks maksu alt välja jäänud vaid alla veerandi. Eelmisel aastal registreeriti Eestis 20 400 uut sõiduautot. Kui juba siis oleks kehtinud süsinikdioksiidiheitme põhine maks, pidanuks seda tasuma 16 100 sõiduki omanikud. Pääsenud oleks 4300 autot, mille heide jääb alla 120 grammi kilomeetri kohta.
Keskmiselt tulnuks uute autode pealt heitme alusel tasuda 1843 eurot registreerimistasu ja riik saanuks sel viisil ligi 30 miljonit maksu. Eestis esmakordselt registreeritud 26 000 kasutatud auto puhul tulnuks maksu tasuda ligi 20 000 eurot. Kasutatud autode kohta olnuks automaks keskmiselt 2032 eurot ühekordset registreerimistasu ja riik teeninuks 40 miljonit eurot. Iga-aastast heitmepõhist automaksu pidanuks möödunud aastal maksma ligi 400 000 sõidukit. Riigi kassasse oleks veerenud 39,3 miljonit eurot. Seega ainuüksi registreerimismaksude ja iga-aastase maksuga saaks riik kokku umbes 110 miljonit eurot. Siia lisanduvad veel kaubikud. Transpordiameti töödokumendi järgi olnuks laekumine isegi 137,8 miljonit eurot. Need numbrid on vaid esialgsed ja mida ning kui palju hakatakse maksustama, töötatakse välja juuliks. Siis lähevad automaksu põhialused tutvumiseks laiemale ringile ja sügiseks valmib lõplik eelnõu.
Hinnad ei lange
Tallinna Kaubamaja juht Erkki Laugus ütles uudistesaatele Aktuaalne Kaamera, et veel pole tajuda tarbijapoolset survet jätta kaup letile, kuna see pole taskukohane. “Need tooted, mis tuuakse Eestisse, ostetakse ka ära,” ütles Laugus. Muide, märtsi algul oli Eestis eraisikute pangakontodel 11,2 miljardit eurot. Toidukauba käibemaksu tõus 22 protsendini teeb Eestist Euroopas teise riigi kalliduse poolest ja meie regioon ongi juba toidu mõttes väga kallis. Tõeline rekordiomanik on mugulsibul, mis kallines aprillis poes mullusega võrreldes 168 protsenti! Vanad tipus olijad on suhkur, liha ja piim, ehkki aprillis hakkas nende hind veidi alanema.
Konjunktuuriinstituudi andmetel oli aprillikuine hinnavõrdlus tänavuse kevade kahjuks mitmekümne protsendiga. On toiduaineid, mille hind on tõusnud 30-40 protsenti. Suuremaid tegijaid oli suhkur: aasta tagasi 69 senti kilo, nüüd 109 senti.
Nisujahu on kallinenud 52 protsenti, saiahind sama-moodi. Leivakilo on kerkinud 33 protsenti.
Importbroiler on tõeline kiirlendur, hinnatõus 48 protsenti võrreldes kohaliku kana 37 protsendiga. Kõvasti on kallinenud viinerite ja keeduvorsti hind. Kondita veiseliha eest tuleb letile laduda 41 protsenti rohkem raha. Isegi hakkliha, mida arvestavamad inimesed on hakanud rohkem tarbima, ei anna armu: kodune hakkliha kallines 40 protsenti.
Kala viskab tireleid nagu kudemisajal vastuvett koelmusse ujudes. Jahutatud kohafilee kallines 38 protsenti, aga odavnes aprillis, mil soodushind oli ligi 11 eurot kilo kohta väiksem. Lõhefilee sai kätte 37 protsendise hinnatõusuga, aprillis oli see kala märtsikuu omast 12 protsenti kallim. Ja nii edasi võiksime jätkata lõpmatuseni, sest kallinenud on piimatooted ja köögiviljad. Ainus positiivselt üllataja on kurk – selle kilohind on kukkunud veerandi võrra, aga ega 95 protsendist veest ja viiest protsendist klorofüllist siiski kõhtu täis ei saa…
Suurperedelt 200 eurot maha
Kaja Kallase kolmas valitsus kavatseb süüa oma sõnu ja vähendada lasterikaste perede toetusi. Riigikogu sotsiaalkomisjon on juba heaks kiitnud sotsiaalministeeriumi eelnõu vähendada järgmisest aastast kolme kuni kuue lapse puhul peretoetust 450 euroni kuus ja seitsme ning enama lapse puhul 650 euroni kuus. Mõlemal juhul on kaotus 200 eurot.
Elatisabi suurust tahetakse järgmisest aastast suurendada sajalt eurolt kahesajale ja see on raha, mida riik maksab lapsele, kui elatist maksma kohustatud vanem seda ei tee. Lasterikkad pered ei hakka saama ainult vähem raha, vaid ära jääb ka toetuse indekseerimine ehk sarnaselt pensionile automaatne iga-aastane tõstmine. Muide, Kallase eelmise valitsuse ajal võeti seadus, mida nüüd muutma hakatakse, vastu üksmeelselt.
Peretoetuste muudatused jõuavad riigikogu suurde saali 8. mail ja koalitsioonil ning vastasrinnal siin üksmeelt pole.
Tõnis Mölder Keskerakonnast ütles, et opositsiooni käitumine tuleb kokku leppida. Esiteks tahetakse arutelu saalis korraldada võimalikult sisuline ja teiseks on võimalik teha menetluslikke trikke (obstruktsioon). Mölder on lubanud, et millegagi tullakse kindlasti välja.
Aprilli Postimehes avaldas Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap artikli “Eesti riiki ei saa enam kunagi usaldada”, milles ta kurvastusega nentis, et ükski otsus pole Eesti riigis tagatud täitmiseks. Sama peaminister ja sama sotsiaalkaitseminister ning diametraalselt vastupidised otsused. Ei vähene ainult toetus, vaid ära võetakse ka perede täiendavad maksusoodustused nii laste kui eluasemeintresside pealt.
Õunap lõpetas artikli kurva noodiga: “Eestis ei jää lastega peredele enam palju võimalusi end inimesena tunda.”
Kalev Vilgats
