13.-14. juunil arreteeriti Eestis 10 157 inimest, nende seas üle 7000 naise-lapse, ning saadeti loomavagunites Siberisse asumisele. Täisealised mehed kuulutati arreteerituiks ja lahutati perekondadest. Enamik neist hukkus vangilaagrites. Naised ja lapsed saadeti asumisele Kirovi ja Novosibirski oblastitesse. Neist jäid ellu umbes pool küüditatute arvust.
EESTI KAOTUSED 1940 – 1955
Alates 1940. aastast kaotas Eesti kokku umbes viiendiku oma senistest elanikest.
Eesti kodanike vangistamine sai alguse 1940. aasta suvel, pärast seda, kui Nõukogude Liit okupeeris sõjalise jõuga Eesti Vabariigi.
Esimesed surmaotsused langetati 1940. aasta lõpus ja 1941. aasta alguses, kusjuures süüdimõistmise aluseks olid Vene NFSV 1926. aasta kriminaalkoodeksi sätted, mis ei saanud kuidagi laieneda Eesti kodanikele.
Kokku arreteeriti 1940-1941 ning saadeti Venemaale või tapeti umbkaudu 7000 Eesti kodanikku. (NB! See arv tuleb sisuliselt liita küüditatute arvule.) Peale selle on kindlaks tehtud 2200 juulis-augustis 1941 Punaarmee ja Balti laevastiku üksuste ning hävituspataljonide tapetud isikut.
Kui lisame siia Punaarmeesse mobiliseeritud ja enamikus tööpataljonidesse saadetud mehed (umbes 37 500 isikut) ning Nõukogude Liitu evakueeritud (ligikaudu 25 000 isikut), siis rehkendame Eesti kodanike ja elanike otseseid inimkaotusi enne 1941. aasta lõppu juba kuuekohalise numbriga.
Edasi lisanduvad Teise maailmasõja ajal Punaarmee, Balti laevastiku ja NKVD hävituspatajonide toime pandud sõjakuriteod: sealhulgas Eesti linnade pommitamine ilma sõjalise vajaduseta (Tartu 1943. aasta jaanuaris ning Tallinn 1944. aasta märtsis) ja põgenike laevade uputamine 1944. aasta sügisel.
Inimsusevastased kuriteod jätkusid peale Teist maailmasõda. 1944-1953 arreteeriti Eestis vähemalt 25 665 inimest, neist mõisteti surma ja hukati 559 ning 3406 surid või mõrvati vangilaagrites.
25. märtsil 1949 küüditati Eesti Venemaale veel 21 000 – 22 000 inimest. Metsavendadena võitles Nõukogude okupatsiooni vastu umbes 30 000 inimest ning selles võitluses langes üle 2000 mehe ja naise.
Andres Herkel
Artikkel ilmus Pärnu Postimehes 14. juunil 2001. a.
