“I want to know how God created this world. I am not interested in this or that phenomenon, in the spectrum of this or that element. I want to know his thoughts; the rest are details.” – Albert Einstein
Mitmetel salapärastel teaduse teemadel sain vestelda Michael Florea’ga, kes oli Los Angelesse sõitnud rahvusvahelisele noorte teadusmessile Intel IESF 2011. Hoolimata võõrapäraselt kõlavast nimest, on Michael täiesti läbi ja lõhki Eesti poiss, kes lõpetamas Tallinna Reaalkooli 11. klassi. Kutsun teda Miikaeliks ja ta ei pane seda sugugi pahaks.
Tänavune õpilaste teadustööde konkurss, mida Eestis korraldab Sihtasutus Archimedes koostöös Haridus – ja Teadusministeeriumi ja Ahhaa Teaduskeskusega on järjekorras juba kümnes.
Tähekombinatsioon AHHAA ei ole muide lühend viiesõnalisest keerulisest nimest, vaid asi on palju lihtsam: ahhaa, välja mõtlesin! Konkursile laekus 73 tööd gümnaasiumi tasemel ja Michael sai 1. preemia oma töö “GST-GFP liitvalgu ekspressiooni sõltuvus IPTG kontsentratsioonist Escherichia coli’s” eest. Preemia summa 1100 eurot ja sõit Los Angelesse messile.
Karin Kuljus: Palun räägi lähemalt oma uurimustööst.
Michael Florea: On olemas valk nimega GFP, mida kasutatakse diagnostilise tööriistana, sest ta helendab ja sellega on võimalik näha kuidas mikrotasandil protsessid töötavad rakkude sees. Mina uurin selle valgu kasutamist bakterites, kus seda kasutatakse enamasti põhiliste protsesside juures ja siis tuleb määrata intensiivsus, et kui kõvasti see bakter seda sünteesib. Kui seda liiga palju sünteesid, siis see bakter sureb ära, kui aga liiga vähe, siis ei saa jälle tulemusi. Tuleb leida see keskmine osa ja seda minu töö uuribki. Kuidas leida GFP sünteesil kuldne kesktee ja seda just IPTG kogusest.
KK: Kuidas selline idee alguse sai? Miks valisid just selle teema?
MF: Kuna seda GFP valku kasutatakse laialdaselt ja Tallinna Tehnikaülikoolis toimuvad hetkel vastavad uurimustööd, siis otsustasin et see on vajalik ja teen sellel teemal.
KK: Kes Sind juhendas?
MF: Oma koolist bioloogia õpetaja Kersti Veskimets ja Tallinna Tehnikaülikoolist teadur Lagle Kasak.
KK: Kaua selle projekti tegemine aega võttis?
MF: Neli kuud. Valmistuma hakkasin juba eelmisel suvel, aga talvel, detsembris, hakkasin pihta ja märtsis sai valmis. Laborikatsetele kulus nii 20-25 tundi.
KK: Mainisid et seda teemat TTÜ-s uuritakse, kas see Sinu töö läheb kohe praktilisse kasutusse?
MF: Jah, see läheb kohe kasutusse, sest see minu projekt on vaid üks osa suuremast uurimustööst, ettevalmistav töö. See on nagu selline nn. must töö, mis tuleb enne ära teha.
KK: Mis Sa ise sellest kogemusest õppisid?
MF: Väga palju. Kui ma valmistuma hakkasin, ma mitte midagi ei teadnud sellest. Olin seisukohal, et võtan asja, millest ma mitte midagi ei tea ja õpin nii kaua kuni ma tean. Nüüd lõpuks võin öelda, et olen sellest mingit moodi teadlik. Teoreetiline osa oli enavähem all, aga ikkagi, kõik oli uus minu jaoks.
“If we knew what it was we were doing, it would not be called research, would it?” – Albert Einstein
KK: Mis Sa arvad, mis valdkonnas on järgmine suur teaduslik läbimurre? On see maine või on see kosmosega seotud?
MF: Tõenäoliselt igal pool. Teadust on hakatud tegema rohkem, heaolu kasvab ja rohkem pööratakse resursse teadusele. Igal pool tehakse tohutuid avastusi. Bioloogia vallas tõenäoliselt tuleb vähi ravim ja muid universaalsemaid, aga ka ravimite vallas avastusi. Vananemise peatamise uuring ja igavese elu uuring. On avastatud see algmehhanism, mis põhjustab vananemist ja nüüd üritatakse seda peatada.
KK: Kõlab väga huvitavalt. Kas see avastatakse juba meie elu ajal?
MF: Seda on väga raske ennustada. Praegune mikrobioloogia tegelebki sellega et muuta midagi raku tegevuses, nii et mitte kõiki ülejäänud asju mitte tuksi keerata. Kui see õnnestub, siis on teoreetiliselt kõik võimalik. Kosmoloogia ja füüsika vallast on kindlasti tume aine, mis ootab avastamist ja kvantmehaanika sidumine meie makromaailmaga. Aga ma ei ennustaks midagi ette.
“I never think of the future. It comes soon enough.” – Albert Einstein
KK: Millised on need ressursid, mida me võiksime juba täna kasutada, mis on olemas, aga me ei tea veel hetkel? Tuult ja päikest me juba kasutame.
MF: Kindlasti on tegemist tuulega, tuuleenergia on päikeseenergia tulemus, kuna õhumassid soojenevad tänu päikesele ja rõhkude kallaku tulemusele toimub see õhu liikumine. Kui tahame elada ni, et me planeeti ära ei tapa, siis peame kasutama rohkem päikeseenergiat. Mida veel saab energia vallas kasutada on tuumasüntees, kus vesiniku aatomid ühinevad heeliumiaatomiteks. Tuleks kasutada vett, mida meil on hästi palju ja sellest saab rohkem energiat kui saab tuumaenergiast, kui kasutada kütusena. See on samas ka lõppev resurss, nii et pikas plaanis tuleks ikka mõelda päikeseenergiale.
KK: Kui kaugel on see aeg mil autole enam bensiini osta ei ole vaja?
MF: Mitte väga kaugel.
KK: Aga Eestis, kus päikest on näruselt vähe, mis oleks see alternatiiv?
MF: Autod võiksid olla küll elektriga töötavad, aga seda energiat peab kusagilt saama. Kuna see vesiniku kasutamine tuumakütusena ei ole nii arenenud, et seda hetkel saaks kasutada, siis lähima saja aasta jooksul võetakse kasutusele tuumaenergia. Ma tean, et sellel on palju vastaseid, aga samas on see kõige jätkusuutlikum ja jääkprodukte kogu hulgas on palju vähem. Kindlasti saja aasta pärast saab kasutada ka vesinikku kütusena.
KK: Kuidas Eestis teaduse tegemisega on? Mis vallas on eestlased kuulsad?
MF: Eestlased on kuulsad kineetikas. Näiteks, eelmisel aastal avastas üks noor teadlane tähtsa mehhanismi taimedes mis seob süsinikku, või õigemine kontrollib selle sidumist.
KK: Kas õpilaste hulgas on teaduse tegemine populaarne?
MF: Ma arvan et kindlasti on siin arenemisruumi ja paranemisvõimalusi. Ma arvan, et palju rohkem õpilasi oleks nõus teadusega tegelema kui see oleks populaarne.
KK: Millest see tuleb?
Vastab Kaili Kaseorg, sihtasutuse Archimedes konkursside kordinaator:
Paljude üikoolide laborid on üsna tõrksad koostööd tegema. Nende seisukoht on, et nemad pühenduvad tipp-teadusele ja õpetamisega nemad tegeleda ei taha. See on neile aja- ja resursi raiskamine. Õppejõududel on niigi suur koormus, et kui nad peaksid veel lisaks tegelema sellega, siis läheks asi päris käesti ära.
KK: Michael, kuhu Sa plaanid edasi minna õppima?
MF: Ma kindlasti üritan minna tippülikoolidesse nagu Harvard, Cambridge, MIT. Aga ma ei hellita suurt lootust, et sinna sisse saada, sest eeskujulik õpilane ma pole siiamaani. Minu hinded on aegajalt ikka väga keskpärased. Aga ma kindlasti üritan, et hiljem ei saaks endale ette heita, et laiskuse tõttu ei viitsinud isegi mitte proovida. Tõenäoliselt jätkan siiski Tartu Ülikoolis.
KK: Mis teaduskonnas?
MF: Ma loodan, et ma saan ikka mitu võtta, mitte et ma mingi eriline oleks, aga mul oleks kahju mitte õppida edasi teisi valdkondi, mis on minu jaoks väga põnevad. Kindlasti tahan õppida füüsikat ja kõrvale bioloogiat. Ühe eriala peale jääda on silmapiiri kitsendav. Kindlasti tuleks rohkem teha.
KK: Kellena Sa end kunagi ette kujutad?
MF: Oleneb kui laisk ma olen, vahel on tunne, et õpin järgmised kuus kuud jutti, aga siis tuleb tuju, et las minna kõik metsa, ei viitsi enam midagi teha. Ma arvan, et lõpetan kusagil tippteadlase ja prügikolli vahel.
“If I had only known, I would have been a locksmith.” – Albert Einstein
KK: Kui Sa siin messil ringi vaatasid, mis teemad jäid silma? Mis on kõige populaarsem valdkond, mida käsitletakse?
MF: Populaarsed teemad on raku mikrobioloogia, biokeemia, vähi ja Alzheimer’i ravimid ja nende uurimustööd. Energeetikas uued energialiigid. Esindatud on teemad, mida praegu lahendatakse väga palju ja on populaarsed.
KK: Mis üllatas?
MF: Keegi oli leiutanud trummipüksid. See oli päris huvitav. Selle asemel, et sa sätid oma trummikomplekti enda ümber ja hakkad mängima, on sul jalas need spetsiaalsed püksid, kust tulevad trummi helid välja kui nende peale lüüa. See idee oli omapärane.
KK: Kes on Su lemmikteadlane?
MF: Albert Einstein. See tema relatiivsusteooria, mis ta välja mõtles. Kui teistel teadlastel oli näide ees, näiteks Isaac Newton, nägi et õun kukkus alla ja avastas et ju siis on gravitatsioon. Einstein aga mõtles, mõtles 20 aastat ja tal ei olnud ühtegi spikrit ees, vaid lihtsalt eksperimentide peal tõestas oma relatiivsusteooria, mille üks osa on see, et aeg ei ole igal pool ühesugune ja mida kiiremine keha liigub, seda aeglasemalt liigub keha jaoks aeg. Näiteks kui mina liiguks valguse kiirusel, siis minu jaoks oleks aeg väga aeglane. Kõik sellised asjad mis on nii ebaloogilised, et mina ei suudaks isegi mõtlema hakata, aga tema mõtles välja ja tõestas ära.
“When you sit with a nice girl for two hours, it seems like two minutes. When you sit on a hot stove for two minutes, it seems like two hours that’s relativity.” – Albert Einstein
KK: Michael, mis on Su lemmikfilm?
MF: Ma kaldun selliste efektsete ja siis mõtlemapanevate filmide vahele. Kõige emotsionaalsemalt on mulle meeldinud Sõrmuste Isanda triloogia. Aga ka filosoofilised filmid, mis panevad mõtlema ja keeravad tüüpilisest meelelahutustööstusest veidi mööda.
KK: Mis Su lemmikraamat on?
MF: Ma arvan et selleks võiks olla Emile Zola “Therese Raquin”, ma ei tea küll miks, võibolla ma olen veidi imelik, aga seal kujutatakse inimest kuidagi loodusliku objektina, väga loomulikuna, ka loomalikuna. Inimese käitumist seostatakse füsioloogiaga, ajuehitusega. Ei idealiseerita inimvaimu, et meil on emotsioonid ja tunded ja et me matame oma surnud ja oleme sellepärast väga erilised, see tegelikult ei ole nii. Seal raamatus on vaadatud kogu maailmapilti sellisena.
KK: Mida Sa vabal ajal teed?
MF: Ma ikka päris palju laisklen ka, vaatan televiisorit, käin ka jõusaalis, teen trenni, see hoiab tasakaalus. Sõpradega käin kinos, pidudel, seda küll saab vähem teha, sest muidu pole minust koolis eriti tolku. Varem tegelesin rohkem muusikaga, käisin kooris laulmas nii koolis kui ka kirikus. Ka Tallinna Poistekooris olin. Leidsin et tshello ei ole minu pill ja nüüdseks on selle õppimine ka kuidagi ära kadunud, ja peale lauludele kaasa laulmise ma eriti ei tegele muusikaga.
“If one studies too zealously, one easily loses his pants.” – Albert Einstein
KK: Kas järgmine aasta teed uue projekti?
MF: Kui õnnestub, siis kindlasti loodan teha. Kõige rohkem ma loodangi sellest saada, et kui ma nüüd teen uue uurimustöö, saada rahalist toetust selle tegemiseks ja pigem avab see ikkagi ukse Eestis.
KK: Kui Sinu projekti tuldi uudistama, mis küsimusi küsiti selle kohta?
MF: Mis asi see Eesti on?
Naerame Michaeliga, et selle eest peaksid konkursi korraldajad talle eripreemia andma, et ta Eestist pärit on. Maa, mida keegi ei tunne ega tea. Ja milleks selle üle nii palju pead vaevata, et Eestist kui imemaast suure häälega igal pool ei pasundata? Ma julgeks küll täna kihla vedada, et ühel heal päeval keegi Eestist leiutab midagi ennekuulmatut teaduses, või mõtleb välja meie oma Nokia või Coca-Cola, maitse asi.
“What really interests me is whether God had any choice in the creation of the world.” – Albert Einstein
Karin Kuljus
Los Angeles
