Hiljuti lisati UNESCO maailma mälu registrisse uue kandena Hansa Liidu ajaloolised dokumendid, millest osa säilitatakse Tallinna Linnaarhiivis.
Kaupmees Hildebrand Veckinchuseni dokumentidest kirjutavad lähemalt UNESCO kultuuriprogrammi koordinaator Margit Siim ja Tallinna Linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas.
UNESCO maailma mälu register koondab ülemaailmse väärtusega dokumendipärandit. Registri nimi on tabav, sest dokumendipärandit võib sõna otseses mõttes pidada inimkonna ajalooliseks mäluks, olgu see kirjas paberil või palmilehtedel või hoopiski jäädvustatud helis või pildis. Register on avalikkusele kõige tuntum osa laiemast maailma mälu programmist, mille eesmärk on soodustada mäluasutuste koostööd, et dokumendipärand säiliks ja sellele oleks tagatud ligipääs.
Hiljuti lõppenud UNESCO täitevkogu istungil lisati maailma mälu registrisse 64 uut kannet. Meie suureks rõõmuks olid teiste seas ka Tallinna Linnaarhiivis säilitatavad kaupmees Hildebrand Veckinchuseni kirjad ja arveraamatud 15. sajandist, mis kanti registrisse koos teiste Hansa Liidu ajalugu puudutavate dokumentidega. Omajagu huvitav on see, kuidas Tallinna vanalinnas saavad kokku UNESCO maailmapärand ja maailma mälu register. Tallinna vanalinn kanti maailmapärandi nimekirja kui väljapaistev, erakordselt terviklik ja hästi säilinud keskaegse Põhja-Euroopa kaubanduslinna ajalooline keskus. Hansa Liidu õitseajal 13.–16. sajandil oli Tallinn üks selle kaugeim ja võimsaim eelpost Euroopa kirdeosas. Tänaseni on alles palju uhkeid avalikke ja linnakodanikele kuulunud ehitisi, nagu linnamüür, raekoda, apteek, kirikud, kloostrid ning kaupmeeste ja käsitööliste gildid. Kaupmees Veckinchuseni arhiivi näitel, mida säilitatakse samuti ajaloolises hoones asuvas Tallinna Linnaarhiivis, saame päris hea pildi hansakaupmehe äritegevusest ja eraelust.
Sel suvel on võimalus haruldasi dokumente ka Tallinna Linnaarhiivis oma silmaga näha, suvehooajal kuni 1. septembrini tuleb oma külastus ette tellida.
Vestfaalist pärit kaupmees Hildebrand Veckinchusen sündis oletatavasti 1370. aasta paiku. Ta alustas oma tegevust aastatel 1395–1398 Brügges, abiellus seejärel Riias ja siirdus mõneaastase vahepeatuse järel Lübeckis jälle tagasi Brüggesse, kust juhtis oma laiaulatuslikku äri kuni surmani 1426. aastal.
Veckinchuseni arhiiv koosneb 12 arveraamatust ja ligikaudu 600 talle adresseeritud kirjast, mis kajastavad tema kui hansakaupmehe tegevust ja laia haaret. Tegu on kõige paremini säilinud 15. sajandi alguse kaupmehearhiiviga siinpool Alpe. Veckinchusen kauples Flandriast üle Lübecki ja Baltikumi kuni Novgorodini, tal oli ärisidemeid ka Lõuna-Saksamaal, Veneetsias, Prantsusmaal ja Londonis. Ta müüs itta kalevit, soola ja vürtse, saades vastu karusnahku ja vaha. Veckinchusenist maha jäänud dokumendid kajastavad isiklikel kontaktidel ja tema moodustatud kaubaühingutel baseerunud hansakaubanduse toimimist. Ühtlasi peegeldavad need, kuidas paisuva ja üha kaugemale ulatuva äriga kaasnesid suured riskid, mis lõpuks viisid Veckinchuseni pankrotini.
Kuidas Veckinchuseni kirjad ja arveraamatud Tallinna sattusid, on siiani täpselt teadmata. Ilmselt võttis Tallinna raad need hoiule mõne Hildebrandi Liivimaal tegutsenud sugulase pärandiprotsessi käigus.
Lübecki Linnaarhiivi juhtimisel algatati taotlus Hansa Liidu dokumentide kandmiseks UNESCO maailma mälu registrisse juba 2016. aastal. Taotlusega ühinesid mitmed arhiivid Saksamaalt, aga ka Belgiast, Lätist, Poolast, Taanist ja Eestist. Koostati esinduslik nimekiri dokumentidest, mis kajastaks Hansa Liidu tegevust võimalikult mitmekesiselt. Valiti välja hansalinnade esindajate kogunemiste otsused, hansa kaubalepingud ja privileegid, hansakontorite sisekorra eeskirjad, mereõiguse käsikiri, hansa sõjandust puudutavad dokumendid, vene-alamsaksa sõnastik ja meie kaupmehearhiiv.
UNESCO maailma mälu registris on nüüd 494 kannet tervest maailmast, teiste seas näiteks Magna Carta, Anne Franki päevik ja Kierkegaardi isikuarhiiv. Eestil on selles registris varasemast koos Läti ja Leeduga esitatud Balti keti dokum
endid, mis on hoiul Eesti Rahvarahivis, Läti Rahvarinde muuseumis ja Leedu Rahvusarhiivis.
Eesti on hetkel seotud veel ühe maailma mälu registri taotlusega, mida valmistatakse ette koos Läti, Leedu, Poola ja Ukrainaga. See käsitleb Siberist saadetud kirju, mis on kirjutatud kasetohule. Eestis on sellised kirjad hoiul Vabamus ja Eesti Ajaloomuuseumis.
VES/Kultuuriministeerium
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu