Austria Ungari keisririigi troonipärija, suurvürst Dr Otto von Habsburg, suri 4. juulil 2011, 98 aasta vanuses Baieris, Saksamaal.
Baltlastel on põhjust leinata von Habsburgi – külma sõja üks vähemtuntuid kangelasi, kes juba väga noorena kirglikult võitles natsismi ja kommunismi vastu. Peale 1st Maailmasõda ja keisririigi likvideerimist aastal 1918, sunniti Habsburgide perekond eksiili. Nende maad ja varad konfiskeeriti. Alles 1966. aastal anti suurvürstile tagasi ta välispass ja tal oli võimalik külastada oma endist keisririiki “lojaalse privaatkodanikuna”.
Otto oli tulihingeline patrioot ja suur humanist kuni elu lõpuni. Kui Teise Maailmasõja algaastail jalgealune tal Euroopas tuliseks läks (Hitler tühistas Habsburgide perekonna Austria kodakondsuse ja määras Otto surma), lahkus ta Euroopast ja veetis sõja aastad USA-s, Washingtonis. Seal tegi ta intensiivset valgustuskampaaniat natside ja kommunistide vägivalla ja kuritegude vastu ning püüdis mõjutada Ameerika parlamendiliikmeid, et Stalinil ei lubataks Ida Euroopat valitseda.
Ma ei imestaks, kui midagi seal tema püüdlustest “sõelale jäi”: teame ju, et USA valitsus kunagi ametlikult ei tunnustanud Balti riikide inkorporeerimist Nõukogude Liitu.
Von Habsburg valiti Euroopa Parlamenti aastal 1979. Seal ta seadis kohe üles nn. ‘tühja tooli’ raudeesriide taguste riikide päralt, kes enda eest ise kosta ei saanud ja võttis oma isiklikuks missiooniks võidelda nende rahvaste õiguste eest. Juba 1983. aastal võetigi E. Parlamendis vastu resolutsioon mis tutvustas pealekasvavale Euroopa poliitikute generatsioonile Balti riikides kestvat okupatsiooni ning pani ette neile võimaldada enesemääramisõiguse rakendamist. Resolutsioon aitas tasandada teed tegeliku iseseisvuse saavutamiseks ja selle kiireks tunnustamiseks Euroopa riikide poolt.
BATUN (Baltic Appeal to the UN) tegi oma parima, et “Habsburgi resolutsiooni” kiirelt ja laialdaselt levitada, ÜRO diplomaatkonnas New Yorgis ja Genfis.
Samuti mängis Otto von Habsburg nimetamisväärset rolli 1989 aasta revolutsioonilises liikumises ida ja kesk – Euroopas. International Paneuropean Union’i presidendina oli ta üks nn. ‘Pan-European Picnic’ initsiaatoreist Austria ja Ungari piiril. On märgitud, et selle ürituse raames esmakordne kolmetunnine piiriväravate avamine 19. augustil 1989 oli instrumentaalne Berliini müüri ja raudeesriide kokkuvarisemisele.
Hiljem – peale Kesk- ja Ida-Euroopa iseseisvumist – oli jällegi Otto von Habsburg, kes tugevalt toetas ja soodustas uute vabariikide vastuvõtmist Euroopa Liitu. Teda on nimetatud üheks “Euroopa idee ja integratsiooni arhitektiks”, koos Robert Shuman’i, Konrad Ade-nauer’i ning Alcide De Gasperi’ga. Suure mehe eluaegne soovunelm – taastada Austria-Ungari keisririik – jäi vaid selleks…
BATUN’i juhatuse liikmed hindasid kõrgelt von Habsburgi panust meie iseseisvuse taastamisel ja leina-vad tema lahkumist ajaloo areenilt.
Dr. Heino Ainso
Endine BATUN-i president