Suri mäluteaduse korüfee Endel Tulving

11. septembril suri 96-aastasena Endel Tulving, mäluteaduse suurkuju ning üks 20. sajandi väljapaistvamaid psühholooge ja tuntumaid eesti soost teadlasi kogu maailmas. Tulving uuris ja kirjeldas erinevaid mälu tüüpe, informatsiooni salvestamist, selle kodeerimist ning mälust tagasi kutsumist. Oma avastustega muutis ta pöörde­liselt varasemaid arusaamu mälust ja selle toimimisest. Tulvingu keskse ideena pole olemas ühte mälu, vaid on vähemalt kaks omavahel põhimõtteliselt eristuvat mälusüsteemi – episoodiline ja semantiline.

Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik märkis, et Tul­vingu mõju on raske ülehinnata. Praeguseks on viidatud tema teadustöödele üle 120 000 korra. “Tema tööle ja ideedele toetub kogu järgnev psühholoogia,” sõnas professor.

Ehkki Eesti iseseisvuse taastamise ajaks oli Tulving jõudnud emeriteeruda, andis ta hoogu ka Eesti psühholo­ogia valdkonna arengusse. “Tema toetus oli esimestel aastatel väga oluline, alates kasvõi arvutite hankimisest,” meenutas Allik. Professor lisas, et toona polnud Tartu Ülikooli raamatukogul isegi olulisemaid psühholoogia-ajakirju. Nõnda tõi ta neid Tulvingut Kanadas külastades Eestisse kohvriga kaasa.

Endel Tulving sündis 1927. aastal Petseris kohtuniku perekonnas. Tulving alustas õpinguid Treffneri gümnaasiumis Tartus, kuid alanud sõja tõttu jätkusid need pa­gulasena Geislingeni Eesti gümnaasiumis Saksamaal. Kanadasse emigreerumise järel asus ta õppima psühholoogiat Toronto ülikoolis, mille lõpetas ta 1954. aastal.

Tulvingu õpingud jätkusid Harvardi ülikoolis, kus ta omandas 1957. aastal doktorikraadi eksperimentaal­psühholoogia alal. Toronto ülikoolis alustas ta ka pedagoogitööd, kus läbis kõik akadeemilise karjääri astmed lektorist professorini. Lisaks pidas ta elu jooksul professoriametit ka Yale’i, California ja Washingtoni ülikoolides ning töötas ka Toronto üli­kooli psühholoogiaosakon­na dekaanina. Aastal 1985 valiti Endel Tulving Toronto ülikooli ülikooli­professo­riks, mida juhtub vaid vähes­tega.

Emeriteerumise järel 1992. aastal pühendus ta uurimis­tööle Rotmani uurimisinstituudis.

Oma teadlaskarjääri vältel avaldas Tulving üle 200 teadusartikli ja ta on kõige tsiteerituim eesti soost teadlane.

ERR arhiivist saab vaadata Endel Tulvingist tehtud saa­det sarjas “Püramiidi tipus” https://jupiter.err.ee/1144461/puramiidi-tipus.